Pangandusreformi venimine pidurdab eurotsooni majanduse taastumist

Tõnis Oja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu rahandusministrid on pangandusliidu loomist arutanud juba kümnetel istungitel, kuid lõplikke kokkuleppeid pole siiani.
Euroopa Liidu rahandusministrid on pangandusliidu loomist arutanud juba kümnetel istungitel, kuid lõplikke kokkuleppeid pole siiani. Foto: AFP/SCANPIX

Venima jäänud pangandusreform nõrgendab eurotsooni pankade konkurentsivõimet ja lükkab edasi majanduskasvu kiirenemise.

Euroopa pangandusreformi aeglane tempo pärsib aktiivset laenutegevust, mistõttu on oht, et Euroopa majandus võib pikaks ajaks vinduma jääda.

Rahandusminister Jürgen Ligi teatas hiljuti pressiteate kaudu, et Eesti soov on ühtsed reeglid, et pankade fond hakkaks võimalikult kiirelt tööle ning aitaks ära hoida võimalikke tulevasi probleeme.

Euroopa pangandusreformi kiireks elluviimiseks on eluline põhjus – mida pikemale see venib, seda pikemalt tuleb oodata Euroopa majanduse taastumist.

«Eurotsoonis on oluline taastada sissetulekute kasv. Euroala on suletud majandus, seetõttu võib eksport anda väikese kasvutõuke. Kuid ilma palgakasvu ja tööpuuduse alanemiseta, mis toetab eratarbimist, jääb meil kestma madala kasvu periood,» ütles Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm paar nädalat tagasi Nordea panga majandusprognoosi tutvustades.

«Kui saame pangandusreformi tehtud, võiks laenukasv hakata toetama euroala majandust,» lisas ta.

Palm selgitas, et eelmisel aastal oli finantskriis veel täies hoos. Panga (mõeldud on keskmist Euroopa panka) seisukohalt tähendab see seda, et kui pank üritab bilansid ära korrastada, tulevad kohe uued regulatsioonid.

Kuigi stressitestid on lõpuks läbitud, võivad pangad seista silmitsi asjaoluga: «Oleme maha jäänud Ameerika pankadest, oleme jäänud maha Suurbritannia pankadest.»

«Siis tuleb jutt, et me oleme küll täitnud kõik normatiivid, aga konkurendid on meist kaugel ees, ning alles siis keeratakse laenukraane rohkem lahti. Täna on panganduses piisavalt stressi – tõmmatakse kokku töötajaid, tõmmatakse koomale tegevusvaldkondi ning kokkutõmbamine kestab tänaseni,» ütles ta.

Miljardär George Soros rääkis samast asjast, tema sõnul seisab Euroopa silmitsi 25 aastat kestva Jaapani-laadse stagnatsiooniga, kui poliitikud ei liigu eurotsooni suurema integratsiooniga piisava kiirusega ning ei muuda poliitikat, mis võtavad pankadelt ära laenude väljastamise soovi. Soros viitas mahajäämusele (ajalises mõttes) võrreldes muu maailma pankadega.

Kui Euroopa võlakriis kaks aastat tagasi haripunkti saavutas, võttis Euroopa Liit vastu otsuse liikuda ühtse pangandusliidu suunas. Uue liidu aluseks saavad pankade ühtne järelevalvesüsteem, ühtne kriisilahendusmehhanism ja ühtne hoiuste tagamise süsteem.

Esialgne tähtaeg seati väga lühike. Pankade ühtne järelevalve pidi plaanide kohaselt rakenduma juba eelmise aasta algusest.

Seni toimuvad ühtse järelevalve alla minevates pankades stressitestid, mis peaks valmima sügiseks, tööle peaks ühtne järelevalve hakkama alates novembrist.

Praegu käivad rahandusministrite tasemel läbirääkimised pangaliidu nn teise samba, kriisilahendusmehhanismi määruse ja selle juurde kuuluva kriislahendusfondi loomise üle.

Fondi hakkab raha kogunema pankade maksetest ning seda kasutatakse võimalike pankade kriisilahenduskulude katmiseks.

Kui kriisilahendusmehhanismi kokkulepe sünnib, peaks selle nõukogu tööle hakkama järgmise aasta alguses. Fond ise luuakse alles 2016. aastal.

Pangandusreformi kolmanda samba, ühtse hoiuste tagamise süsteemiga hakatakse tegelema alles siis, kui kaks esimest sammast on tööle hakanud.

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina arvates pangandusreform iseenesest laenamist ei piira. Küll aga toob Euroopa ühtse pangajärelevalve sisseseadmine kaasa lisakulu, mis muudab laenamise veidi kallimaks. Eriti puudutab see osasid suurema riskiga kliendigruppe.

«Laenude kättesaadavust mõjutab olulisel määral pankadevahelise turu intress (Euribor), mis peaks praegu investeeringuid soodustama. Kui paraneb ettevõtete kindlustunne nõudluse paranemise suhtes, hakkab suurenema investeerimisvajadus ja koos sellega laenamine,» ütles Mertsina. «Samas finantseerivad ettevõtted praegu omavahenditest üsna suurt osa oma investeeringutest,» lisas ta.

SEB krediidivaldkonna juht Erki Pugal ütles, et Skandinaavia panku silmas pidades ei näe ta siin seost.

«Pangandusreform iseenesest ei mõjuta meie laenamise aktiivsust, pigem jäävad praegused laenumahud tagasihoidlikuks vähese nõudluse tõttu,» sõnas Pugal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles