Hiljuti allakirjad saanud koalitsioonilepe kohaselt on uuel valitsusliidul kavas analüüsida riigi põlevkiviressursi, välja arvatud elektritootmise julgeolekuvaru, lahutamist Eesti Energiast ning Riigi Maavarade Majandamise Aktsiaseltsi (RMMA) loomist riigi põlevkivivaru haldamiseks.
Lahutamine on vajalik selleks, et maksumaksjad teeniksid riigile kuuluva maavara kasutamisest suurimat võimalikku tulu, põlevkivi hind kataks keskkonnakahjustused ja kaoks konkurentsile suletud süsteem, põhjendatakse leppes.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on koalitsioonil plaan lahutamist analüüsida ja selle käigus tõestada selle majanduslik hind.
«Põlevkivienergeetika väärtusahela lõhkumine ei võimalda põlevkivitulu ühiskonnaga võrreldaval määral jagada ega ressurssi optimaalselt kasutada. Põlevkivil ei ole iseseisvat turgu, küll aga on kõigil tootjatel oma kaevandused, ent ressurssi puudu,» selgitas Ligi. «Erivenavatel fraktsioonidel omakorda on erinev väärtus ja kasutatavus, kus optimum on saavutatav samas organisatsioonis.»
Ligi sõnul omanik teab, et lahutamise tulemus oleks kohustus lunastada võlakirjad ning varade ümber hindamine audiitori nõudel välistaks dividendid. «Üldkoosolekuna kinnitan, et seisan kõige odavama taastuvenergia eest, lahutamisi majanduslikult kahjulikul moel ei toimu ning varad oma väärtust ei kaota,» lisas minister.
Ühtlasi seisab leppes ka, et taastuvenergia toetuste maksmist puidupõletamisele Eesti Energia põlevkivikateldes ei taastata. Samas on märgitud ka, et pikaajaliseks eesmärgiks on täielik üleminek taastuvenergiale.
«Eesti Energia diskrimineerimisel koostootmise toetustes, ka Vene gaasiga antud juhul, tekitaks ilmselt vastuolu riigiabi reeglitega. Samas on taastuvenergia eesmärkide saavutamise tõhusaim viis biomassi põletamine olemasolevatest kateldes,» selgitas Ligi.
Ligi rõhutas, et kogu koalitsioonileppe peab rahanduslikult vett juhul, kui siin analüüsi tõsiselt võetakse ja ettevõte ei kannata.