Sel ajal kui Euroopa poliitkud arutavad võimalusi vähendamaks sõltuvust Vene energiast, viibib Kremli juhtiv «energeetik», riigifirma Rosneft president Igor Setšin teises maailma ääres ning üritab vähendada Venemaa sõltuvust Euroopast.
Venemaa otsib uusi energiajahimaid
21. märts 2014, 10:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Setšini Aasia-turnee algas Jaapanist, kus ta esines Jaapani-Vene investeerimisfoorumil ning üritas veenda kohalikke tegevjuhte koostöö kasulikkuses.
«Kahepoolse koostöö laiendamise väljavaated on tohutud,» vahendab Financial Times Setšini väidet. «Meie hinnangul oleks seda [väljavaadet] kümnete ja isegi sadade miljardite dollarite ulatuses juba ainuüksi meie ettevõtte kaudu.»
Euroopa jätkuv energiajanu on Vene majanduse jaoks kriitilise tähtsusega: 70 protsenti Venemaa ekspordist ning 52 protsenti riigieelarve laekumistest pärinevad nafta- ja gaasimüügist.
Garzpromi andmetel saavad nad poole oma gaasitulust Euroopast. Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) andmetel läheb Euroopasse 71 protsenti Venemaa toornaftaekspordist.
Hiljutises 20 aastaks visandatud energiastrateegias näeb Venemaa energeetikaministeerium ette naftamüügi kahekordistamise ja gaasimüügi viiekordistamise Aasiasse aastaks 2035.
«Kõige tähtsam ülesanne on kiire sisenemine Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna turule,» kirjutas ministeerium.
Motiivid on siin ilmselt nii poliitilist kui pragmaatikist laadi. Nagu ütles eile Norilsk Nickeli tegevjuht Vladimir Potanin, on firma vaaginud võimalusi sanktsioonide valguses ning «arutab sammude üle Aasia kaguosa turgudel». Samal ajal on aga ilmne, et Aasia riigid eesotsas Hiinaga kogevad kiiret toorainenõudluse kasvu, samal ajal kui Euroopa nõudlus stagneerub või langeb.
Financial Times rõhutab siiski, et vastastikust sõltuvust murda on keerukas, kulukas ja aeganõudev nii Euroopal kui Venemaal.