«Automaatne stabilisaator» on mõiste, millega majanduses iseloomustatakse seda, kui hästi riik suudab kohanduda majanduskriisi või -buumi tingimustega. OECD majanduskriisi-eelset ja -järgset aega võrdlevast värskest raportist nähtub huvitav asjaolu, et nendes riikides, kus nii-öelda automaatsed stabilisaatorid olid suuremad, olid madalama sissetulekuga leibkonnad rohkem kaitstud.
Eestis paraku on stabilisaatorid suhteliselt väiksed ning ei suutnud väga palju ei äkilist majanduskasvu piirata ega kriisi leevendada. Kui Eesti inimene jääb töötuks, siis riik ei silu tema sissetulekuid, vaid ta kukub pigem madalale sissetuleku tasemele.
Ka töötushüvitised on meil lühikese kestusega, samas kui paljudes riikides maksti majanduskriisi ajal inimestele hüvitisi tavapärasest hoopis pikemalt.
Poliitikauuringute keskuse Praxis töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik Andres Võrk ütles, et varasemates raportites on juhitud tähelepanu sellele, et viimase majandustsükli ajal kasutas Eesti automaatset stabilisaatorit suhteliselt vähe. «Buumi ajal sotsiaaltoetused kasvasid, kuigi hõive oli kõrge, ja kui oli tööpuuduse tipphetk, siis toetused meil hoopiski nominaalselt langesid,» kommenteeris Võrk.
Sotsiaalministeeriumi sõnul keskendub raport majanduskriisi ajale või võrdleb majanduskriisi sellele eelnenud perioodiga, ei peegelda see tänast seisu ning ühtlasi on raportis ministeeriumi hinnangul ebatäpsusi seaduste ja nendest tulenenud seoste tõlgendamisel.