Intervjuu: Eesti võiks olla põhjamaade Hongkong

, majandustoimetuse vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Šveitsi Lausanne’i ärikooli professor Stephane Garelli usub, et stabiilse majanduskeskkonnaga võib Eesti saavutada suurt edu.
Šveitsi Lausanne’i ärikooli professor Stephane Garelli usub, et stabiilse majanduskeskkonnaga võib Eesti saavutada suurt edu. Foto: Erakogu

Järgmisel kuul Pärnu Finantskonverentsile esinema tuleva Šveitsi Lausanne’i ärikooli professori ja Maailma Konkurentsivõime Keskuse direktori Stephane Garelli sõnul on Eestil potentsiaali rikkaks riigiks saada, kuid selleks peaks otsima uusi ärisuhteid väljastpoolt Euroopa Liitu. Garelli on olnud muuseas maailma majandusfoorumi ja Davosi sümpoosioni tegevdirektor ning aastaid vastutanud maailma riikide konkurentsivõime edetabeli kokkupanemise eest. Eesti kukkus eelmisel aastal edetabelis viie koha võrra, 36. kohale.

Milline on Eesti majanduslik olukord teie arvates?

Eesti majandus on alati olnud väga muutlik – nii kiire kasvu kui ka languse perioodidega.

See tuleb sellest, et väikesed riigid, nagu Eesti ja ka minu kodumaa Šveits, sõltuvad väga palju rahvusvahelisest majanduskeskkonnast. Teil on tihedad majandussuhted Rootsi, Soome ja Venemaaga ning olukord neis riikides mõjutab Eesti majandust.

Eelmisel aastal polnud olukord Soomes väga hea, Rootsis oli natuke parem, Saksamaa oli stabiilne ja Venemaa liigub allapoole. See võib selgitada, miks oli Eesti kasv neljandas kvartalis vaid 0,3 protsenti, mis võiks tegelikult ikka palju parem olla.

Teine probleem on väliskaubanduse tasakaal ja võime eksportida. Eesti on arendanud ennast kui allhankemaa, aga te peaks arendama võimet ise toota ja eksportida. Ma näen ikka veel väliskaubanduse ja jooksevkonto defitsiiti. Eesti peaks olema rohkem ekspordile orienteeritud ja eksportivad ettevõtted peaksid olema kohalikud ettevõtted.

Mis on teie arvates Eestis hästi korda läinud?

Mul on väga hea meel, et teil on tekkinud palju väikeseid ettevõtteid. See on konkurentsivõime juures üks olulisemaid elemente. Rootsi, Šveitsi, Saksamaa konkurentsivõime tagavad just keskmise suurusega ettevõtted. Mul on tunne, et te olete noor riik ja noore riigi institutsioonide ülesehitamine võtab aega. Majandus kasvab kiiremini kui institutsionaalne taristu.

Eesti on osas valdkondades väga hästi hakkama saanud – maksupoliitikas, fiskaaldistsipliinis, riigieelarve tasakaalus jne. Ettevaatlikud peate olema tööjõu maksumusega – see on viimasel ajal väga kiiresti tõusnud, ilmselt kiiremini kui väljund. Aga kokkuvõttes Eesti mulle meeldib ja ma arvan, et teid ootab helge tulevik.

Eestis elab veidi üle miljoni inimese ja rahvaarv väheneb. Samal ajal poliitikud lubavad, et me jõuame tulevikus Euroopa viie rikkaima riigi sekka. Kas nii väikse turuga on see üldse võimalik?

Väikese riigi suur eelis on see, et kui on õige poliitika, on võimalik kasvada palju kiiremini kui näiteks ühe miljardi elanikuga Indial. Selleks on vaja otsida uusi turgusid ja oma majandussuhteid mitmekesistada. See oli loomulik, et te vaatasite kõigepealt Soome poole, teil oli traditsiooniline side Venemaaga, Rootsi ja Saksamaa olid ise aktiivsed. Aga nüüd tuleks minna kaugemale. Vaadata Kesk-Euroopa riikide poole või Aasiasse.

See päästis Šveitsi. Me ei ole keskendunud ainult Euroopale, kus majanduskasv on viimase viie aasta jooksul olnud olematu, vaid loonud ärisuhteid Aasia ja Ladina-Ameerikaga. Eestil on vaja ju eksportida vaid ühte või kahte Hiina linna, et see teie majandusele suurt mõju avaldaks. Ma arvan, et see oleks hea uudis.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles