Eesti Raudtee: riik peaks raudteesse investeerima 23 miljonit eurot aastas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Raudtee juhi Ahti Asmanni sõnul peaks riik selleks, et saavutada transpordi arengukava 2014–2020 eesmärke, alates 2016. aastast panustama raudteetaristu korrashoidu umbes 23 miljonit eurot aastas.
Summa võiks Asmanni hinnangul jaguneda riigi lepingu ja reisiveooperaatori makstava dotatsioonilise tasu vahel.
«Eelarvepoliitiliselt pole selline valik otsustajate jaoks kunagi mugav, aga et Eesti elanikud saaksid ka edaspidi mugavate rongidega kiiresti, vaikselt ja ohutult sõita, on hädavajalik Eesti Raudtee rahastamise põhimõtteid põhjalikult muuta.»
Eesti Raudtee juhatuse esimees tõi tänases Postimehes ilmunud arvamusloos välja, et hiljuti ettevõtte investeerimisvajadust analüüsinud audiitorettevõte Ernst&Young hindas aastatel 2014–2020 riikliku transpordi arengukava eesmärkide täitmiseks Eesti Raudtee vajaduseks 283,5 miljonit eurot. Eesti Raudtee praegust tulubaasi arvestades tähendab see Asmanni sõnul 175 miljonit eurot puudujääki.
Audiitor hindas ühtlasi investeeringuvajadust nn maksimumstsenaariumile, kui eesmärk on tõsta reisirongide sõidukiirus 160 km/h koos raudteesüsteemi ajakohastamisega tervikuna. Tulemuseks saadi 491 miljonit eurot.
«Meil on aeg vaadata karmile tõele näkku ja tunnistada, et ka raudtee arendamisel seisab Eesti põhimõtteliselt sama dilemma ees nagu elektri- või gaasivõrgu arendamisel. Kas tahame, et majanduse ja ühiskonna jaoks oluline taristu on toimimises iseseisev või sõltub olulisel määral mõnest teisest riigist? Raudtee rahastamine on tänaseni suurel määral sõltunud kaubavoogudest itta,» selgitas Asmann vajadust raudtee rahastuspõhimõtete muutmise järgi.