Itaalia suurima energiagrupi Eni juht Paolo Scaroni hoiatab, et kui pinged Venemaaga viivad gaasivoogude katkemiseni Ukraina kaudu, ootavad Euroopat tuleval talvel tarnekatkestused ja kõrgemad gaasihinnad.
Hoiatus: Euroopat ähvardab gaasi kallinemine
Scaroni sõnutsi puudutab risk kõige rohkem Itaaliat, Austriat ja Saksamaa lõunaosa, kuna just need on Ukraina kaudu saabuva gaasi põhiturud.
Ukraina kaudu tuleb ligikaudu 16 protsenti Euroopas tarbitavast Vene gaasist, kirjutab Financial Times.
Eni on üks South Streami gaasijuhtme toetajatest, mis juhiks Vene gaasi Musta mere põhja mööda Bulgaariasse ning sealt edasi Itaaliasse – selle toru valmides saaksid Euroopa Liidu riigid piisavalt Vene gaasi täiesti Ukraina-vabalt.
Kui Venemaa 2009. aasta jaanuaris Ukrainaga gaasihindade pärast kemples ja kraane koomale keeras, said tagajärgedest osa Euroopa riigid Saksamaast kuni Kreekani välja.
Gaas on tõusnud taas tulipunkti ka käesolevas Ukraina kriisis.
Nagu kinnitab Vene riiklik gaasihiid Gazprom, on Ukrainale kogunenud maksmata arveid juba enam kui 1,8 miljardi dollari eest. Märtsi alguses teatas Gazprom, et kavatseb tõsta Ukraina käest gaasi eest küsitavat hinda.
Muuhulgas ka Venemaal tegutseva General Electric Europe’i president ja tegevjuht Nani Becalli ütles esmaspäeval Financial Timesile, et on Ukraina sündmuste pärast mures: «Minu mure Euroopa pärast on: mis juhtub siis, kui gaasikraanid kinni keeratakse.»
Scaroni sõnutsi ei ole oht Euroopale kohene, kuna gaasitarbimine on hetkel väike ja varud suured. Küll aga tähendaksid tuleval talvel tekkivad katkestused seda, et hinnad tõuseksid ning Euroopa sõltuks üha enam näiteks Läänemerd läbivast Nord Streamist.
Scaroni väitis ühtlasi Financial Timesile, et lühemas perspektiivis on Euroopal «võimatu» üritada karistada Venemaad gaasiboikoti kaudu.
«Meie vajame gaasi iga päev. Nemad vajavad raha igal aastal või kord kahe aasta tagant,» selgitas Scaroni. «Kui me keset külma talve Vene gaasist ilma jääme, on meil vesi ahjus. Venelastel pole aga vahet, kui raha tuleb päev hiljem.»
Pikemas perspektiivis aitaksid Euroopat Scaroni sõnutsi kildagaasivarude arendamine, samuti tuuma- ja kivisöeenergia. Kunagi tulevikus saaks ka USAst veeldatud maagaasi (LNG) osta, aga see oleks suhteliselt kallis lahendus.