Venemaa karistamine kahjustab Eesti ettevõtteid
18. märts 2014, 10:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ukrainat rünnanud Venemaa majandus kukub isegi ilma lääne sanktsioonideta ning Eesti ettevõtjaid päästab vaid tagasihoidlik osalemine idapoolses äris.
Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide sanktsioonide leebusest hoolimata kannavad Venemaaga äri ajavad Eesti ettevõtjad rubla devalveerumise ja venelaste vaesumise tõttu kahju.
Muuga sadamas Eesti ainukest konteinerterminali käitav Transiidikeskus ei saavutanud selle aasta alguseks oodatud kasvu, sest venelased ei jõua rubla odavnemise tõttu enam importkaupu osta.
«Prognoosisime tänavu esimesel kahel kuul Venemaale suunduvate tarbekaupade mahu kasvu 19 protsenti, kuid nüüd kujunes kasv vaid 2,6-protsendiliseks,» tõdes Transiidikeskuse juhatuse esimees Erik Laidvee. «Ennekõike vähenes mänguasjade ja spordikaupade ostmine, millest on inimestel kriisi ajal lihtne loobuda.»
Samal ajal kasvas kümnendiku võrra Eestist eksporditavate kaupade tonnaaž, mida käitles Transiidikeskus Muuga konteinerterminalis. «Tänu peamiselt Eestist välja veetavale puidule ja vanametallile vähenes tühjalt tagasi liikuvate konteinerite hulk,» selgitas Laidvee.
Moskva oblastis Žukovskis tegutsev Krimelte ehituskeemia tehas langes venelaste ostuvõime vähenemise tõttu kahjumisse. «Hoolimata sellest, et tehase kuludest vaid kuni kümnendik kaetakse eurodes, mõjutab rubla devalveerimine meid valusalt,» ütles Krimelte juht Jaan Puusaag.
Žukovski tehas annab 15–20 protsenti Krimelte käibest, samuti ekspordib osa toodangust ettevõtte Eestis asuv tehas.
Vaatamata Kremlist kõlanud ähvardustele loodab Puusaag, et Vene võimud tema ettevõtte külge kätt ei pane. «Venemaa käitub praegu karistamatust ja vabakasvatust nautinud teismelisena, kuid ma ei usu, et meie tehast ähvardaks natsionaliseerimine,» rääkis Puusaag.
«Venemaa valitsus naudib elanikkonna täielikku toetust ning natsionalistlikud meeleolud paisuvad, kuid me tegutseme strateegiliselt mitte kuigi tähtsas valdkonnas.»
Venemaa on Eesti keemiatööstustele tähtsuselt viies välispartner. Tooraine tarnijana Venemaa Eesti keemiatööstustele tähtis ei ole, sest siin kehtivate standardite tõttu tuleb kogu tooraine juba ammu Euroopast. Samas pole Venemaa tooraine sugugi odavam.
Soomet mõjutavad sanktsioonid märgatavalt
Venemaa majanduse allakäigul ja sanktsioonidel Kremli suhtes on suur mõju Soome ettevõtetele. Näiteks ravimite hulgimüügifirma Oriola-KD käibest 37 protsenti tuleb Venemaalt, kirjutas Kauppalehti.
Soome energiakontsern Fortum on investeerinud Venemaale 3,8 miljardit eurot ning nende varade natsionaliseerimine, millega Venemaa Euroopa investoreid ähvardas, tähendaks põhjanaabrite firmale ligi kolmandiku varade mahakandmist.
Euroopat hoiabki majandussanktsioonide kehtestamisel Venemaale tagasi tugev vastastikune majanduslik sõltuvus. Samal ajal, kui Venemaa hoiab enda käes märkimisväärset osa Euroopas kasutatavatest energiakandjatest, sõltub ta ise suuresti läänest imporditavatest tarbekaupadest.