/nginx/o/2019/03/29/11905308t1h8398.jpg)
Tallinna börsil oli reedel kerge paanika, Vene börs oli languses. Tallinna Tehnikaülikooli rahanduse ja panganduse õppetooli teadlane Tõnn Talpsepp selgitab, et langemise põhjuseks on ebastabiilne olukord regioonis ning kogu maailma börsidel toimunud äsjane kukkumine.
Vene majandusel pole viimasel ajal suurepäraseid tulemusi näidata olnud ning see on väljendunud ka börsiindeksi liikumises. Kogu praegune situatsioon aga võimendab kõiki kartusi veelgi. Tegemist on olukorraga, kus Venemaad ähvardavad majandussanktsioonid, vastukaaluks hirmutatakse Venemaal konfiskeerida välisinvestorite vara ning igasugused sanktsioonid oleksid kulukad mõlemale osapoolele.
Seega on loogiline, et börsidest suurima löögi alla satuvad kõik konfliktitsooni lähiriigid, sealhulgas kogu Baltikum. Seda oli näha juba eskaleerunud konflikti esimesest päevast peale. Sellises olukorras on ka välisinvestorite jaoks loogiline vaadata üle ja võimalusel vähendada portfelle riskantses piirkonnas.
Tallinna börsil on viimasel ajal olnud suhteliselt madal kauplemisaktiivsus, mis on toonud kaasa ka madalama likviidsuse. Piisab sellest, kui keegi tuleb vähegi laiapõhjalisemat ja suuremat portfelli turule korraga müüma, siis näemegi väliselt kergelt paanilist pilti nagu reedel.
Samas tuleb tunnistada, et päris tühjale kohale suurem ühekordne kukkumine tekkinud ei ole. Ka Tallinna Börsil on ettevõtteid, millel on osa tegevusest kas Venemaal või Ukrainas. Sealse halvenenud majandusväljavaate puhul ei terenda ka sellistele ettevõtetele sealses äris nii positiivset pilti, kui varem võibolla loodeti, isegi, kui otseselt ei pruugi nende investeeringud mõjutatud saada.
Loeb see, et investorid muutuvad ettevaatlikumaks, nõuavad suuremat riskipreemiat ja see peegeldub negatiivselt hindades, ning mitte ainult otseselt seotud ettevõtete puhul. Kõige selle taustal ei tule Eesti sisepoliitilised vangerdused ka kuidagi kasuks. Meedia põhjal võib öelda, et ettevõtjad ja investorid on küll üllatunud, aga vaevalt see praeguste sündmuste käigus eriti kohalikku börsi lühiajalist liikumist mõjutamas on.
Väga raske on prognoosida kuniks investorite hirmud püsima jäävad. Tendentsid kestavad kuni olukorras pole selgust. Börside seisukohalt on reeglina investorite poolt teadvustatud teadmatus olukorra edasise käigu kohapealt sama kehv, kui negatiivne stsenaarium, vahest hullemgi. Kõik ootavad infot võimalike kokkulepete või siis sanktsioonide kohta. Isegi, kui suudetakse mingile kokkuleppele jõuda, jääb piisavalt ebakindlust mõneks ajaks õhku kindlasti kogu lähiregioonis.
Kuigi kasvõi igasugune vaikimisi olukorraga leppimine mõjub börsidele pigem positiivse signaalina ja kui kummaltki poolt majandusliku mõjuga sanktsioone ei tule ning olukord rahuneb, võisidki börsi lühiajalised põhjad jääda eelmisesse nädalasse. Siiski, praegu ei tea keegi täpselt, kas tulevad sanktsioonid, millised, milliseid riike vastastikuselt need mõjutama hakkavad. Seega on loogiline, et kui investoril on valida kahe sarnase alternatiivse investeeringu vahel, siis oskamata ühega seotud riske täpselt hinnata, liigutatakse teatud osa portfellist mujale ning seega kardetavasti võime konfliktiga seotud volatiilsust turgudel näha lähiajal veel.