Eesti juht käitub orava, Soome juht lõvina

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnu Hein.
Tõnu Hein. Foto: Pärnu konverentsid

Pärnu Tarneahelakonverentsi teise päeva avanud Tõnu Hein (HeiVäl Consulting) nimetas Eesti juhtimise kolme eripärana arvukaid muudatusi, vähest mõõtmist ja madalat koostöötaset.

Nii Eesti kui Soome ettevõtetega kokku puutunud Hein tõi välja, et kahe naaberriigi lähenemine juhtimisele on üllatavalt erinev. «Kui võtta Helsingi ja Tallinna linnapilt, siis need on täiesti võrreldavad – meil on sõitmas samad autod ja kanname sarnaseid riideid. Kui aga vaadata organisatsioonisisese käitumise poole, tulevad sisse üsna suured vahed,» tõdes Hein.

Toetudes 15 Eesti ja 15 Soome ettevõtte protsesside muutmist käsitlenud uuringule, tõi Hein välja juhtimiskultuuride kolm peamist erinevust. Esiteks on Eesti ettevõtted paindlikud ja teevad oma toimetamises muudatusi oluliselt sagedamini kui Soome ettevõtted. Samas aga jääme põhjanaabritest oluliselt maha tehniliste parameetrite mõõtmise osas.

Kui pikkuse ja nurga mõõtmisega saame kenasti hakkama, siis keerukamate näitajate osas (tasapinnalisus, silindrilisus, pinnakaredus, keermed, ülekanded jne) on arenguruumi küllaga. «Siit algab meie jaoks kosmosetehnoloogia. Peaksime õppima mõõtmist ja mõõtmiskorraldust,» soovitas Hein. Kolmas eristuv punkt on see, et soomlased teevad oma klientide ja partneritega oluliselt enam koostööd kui eestlased, kes eelistavad tegutseda omaette ja keskenduda pigem sisemistele protsessidele.

«Eesti ettevõtted toimetavad nagu oravad. Mäletate, nagu see orav «Jääajast», kes tõru taga ajas. Jubedalt rabeles ja jooksis hullumiseni. Soomlased seevastu on nagu lõvikari. Nad valivad selle antiloobi välja ja murravad ta maha – koos, mitte üksi. Seetõttu on nad oluliselt täpsemad ja konkreetsemad,» rääkis Hein.

Samas annab paindlikkus ja väledus meie ettevõtetele väga hea stardipositsiooni. «Paindlikud me juba oleme. Nüüd tuleks läbi mõelda see, kuidas see edulugu enda kasuks pöörata,» lõpetas Hein.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles