Riik kehtestab kiirlaenudele uued karmid piirangud

Kiirlaenu võidakse võtta läbikaalumata otsuse alusel, mis halvimal juhul võib päädida sellega, et kodu läheb haamri alla. Foto: Fotolavastus: Erik Prozes

Kiirlaenuturu ohjeldamiseks tuleb kehtestada krediidikulukuse määra piirang, seada sisse lagi võlgade sissenõudmiskuludele ja keelata tarbijavaidluste lahendamine eraõiguslikus vahekohtus, soovitab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kiirlaenude turgu käsitlevas analüüsis.

Valitsus otsustas tänasel kabinetinõupidamisel, et tuleb alustada vastavate eelnõude väljatöötamise ettevalmistamisega ja vajalike täiendavate mõjuanalüüsidega.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on oluline, et täna valitsuse heakskiidu saanud tegevuste kavaga edasi liigutaks ja see võimalikult kiiresti ka reaalselt rakendataks.

«Teiste finantstoodetega võrreldes ebapiisavalt reguleeritud kiirlaenude massiline levik on viinud murettekitava olukorrani, kus mõtlematult võetud ebamõistlike tingimustega laenud viivad inimesi väljapääsmatusse võlatsüklisse. Seda tuleb muuta. Küsimus pole ainult tõhustatud tarbijakaitses, vaid juba ammu üle ääre ajavas sotsiaalses probleemis, mis on ka üks tõsine põhjus suurele väljarändele,» lausus Parts.

Analüüsist selgub, et kiirlaenusektoris on aasta-aastalt kasvanud nii ettevõtjate arv kui ka väljastatud laenude maht. Kiirlaenu on võtnud erinevate hinnangute alusel 100 000 – 180 000 isikut ning kiirlaenuvõlglaste ehk isikute, kes ei ole laene tähtaegselt tagasi maksnud, arv on maksehäireregistri andmetel 37 704 isikut.

Kiirlaenude võtmise peamiseks põhjuseks on toimetulekuraskused ja vajadus katta suuri ja/või ootamatuid väljaminekuid, millega ei suudeta muudmoodi toime tulla kui kiirlaenu võttes. Teine enimlevinud põhjus on vajadus refinantseerida juba võetud laene.

Kiirlaenusektori tegevusel on märkimisväärne negatiivne välismõju Eesti ühiskonnale, mis väljendub võlgu jäänud inimestele avalduvas surves elada ja töötada sularaha eest, makse maksmata, või üldse töölkäimisest loobuda. Võlgade sissenõudmisega täitemenetluses võib kaasneda võlgniku vara sundmüük, halvemal juhul elamispinna kaotus.

Läbiviidud analüüsi alusel ja teistes riikides kehtestatud regulatsioone arvestades  töötas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium välja ettepanekud, mis suurendaksid võlgniku kaitset ebaeetiliste äripraktikate vastu, korrastaksid kiirlaenuturgu ning suurendaksid selle läbipaistvust ja aitaksid parandada võlgade tõttu probleemidesse sattunud isikute olukorda.

Ettepanekud on järgmised:

• Kehtestada tarbijakrediidilepingus krediidikulukuse piirang

• Seada piirangud võlgade sissenõudmiskuludele

• Viia maksekäsu kiirmenetlusse sisse kontroll krediidikulukuse ja sissenõudmiskulude ülempiiride järgimise üle

•Täpsustada intressi ja viivisintressi arvestamise ja tarbijale esitamise aluseid

• Keelata tarbijavaidluste lahendamine eraõiguslikus vahekohtus

•Kehtestada tarbijakrediidi tegevusluba

•Täiendada nõudeid tarbija maksevõime hindamisele

• Piirata tarbijakrediidi reklaamimist

•Analüüsida võimalusi võlanõustamisteenuse kättesaadavuse suurendamiseks

•Analüüsida eraisikute võlgade ümberkujundamise menetluse ja pankrotimenetluse efektiivsust

•Analüüsida kiirlaenuvõlglaste olukorda parandavate sotsiaalsete meetmete rakendatavust Eestis

Analüüs ja ettepanekud valmisid koostöös rahandusministeeriumi, justiitsministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja finantsinspektsiooniga.