Peking on Ukraina pärast parajas plindris, kuna viimaste nädalate sündmused ühendavad endas partei ja valitsuse vihatuimaid stsenaariume.
Ukraina kriis – Hiina hirmude kehastus
13. märts 2014, 11:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühest küljest ei karda Hiina autoritaarne juhtkond midagi rohkem kui rahvarahutusi. Sama hirmus on nende jaoks aga jutt suveräänsete riikide territooriumile tungimisest, eriti kui ettekäändeks on rahvusvähemuste kaitse ja nende õigus enesemääramisele.
Kõige selle taustal lähtub Pekingist praegu peamiselt filosoofilisi loosungeid rahust maa peal ja rahvaste sõprusest, kirjutab Financial Times.
Siiski pidas Hiina välisminister laupäeval vajalikuks rõhutada reporteritele, et Hiina-Vene suhted on parimad kui iial varem ajaloos.
Nagu ütles Financial Timesi ajakirjanikule eravestluses Hiina valitsuse kõrge strateegiline nõustaja, on «Hiina meie sõber, aga see [mis sünnib Ukrainas] on tüüpiliselt agressiivne Vene käitumine. Me hoiame selles küsimuses madalat profiili ja ootame ära, kuidas asjad lõpuks kujunevad ja pärast oleme me kõikidega sõbrad.»
«Üha rohkem ja rohkem on juhtumeid, mille puhul maailm soovib teada, mida mõtleb Hiina,» ütles läinud nädalal Financial Timesile kõrge Hiina valitsusametnik. «Aga sedamööda, kuidas meie mõju kasvab, on meile üha vastumeelsem pooli valida või tugevaid seisukohti väljendada, sest me mõistame, et mida tähtsamad me oleme, seda tõenäolisemalt ajab meie sekkumine asjad keerulisemaks ja [veelgi] hullemaks.»