Eesti kinnisvara on Vene keskklassile kättesaamatuks muutunud

Andres Reimer
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uue Maa Jõhvi kinnisvaramaakleri Hannes Halliku sõnul on tal igal aastal ka paar sellist Venemaa klienti, kes ostavad siin kinnisvara, et Eestisse lõplikult elama kolida. Seesuguste Peterburist pärit klientidega kohtus ta ka eile.
Uue Maa Jõhvi kinnisvaramaakleri Hannes Halliku sõnul on tal igal aastal ka paar sellist Venemaa klienti, kes ostavad siin kinnisvara, et Eestisse lõplikult elama kolida. Seesuguste Peterburist pärit klientidega kohtus ta ka eile. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Varem hoogsalt Ida-Virumaal suvilaid ja kortereid ostnud tavalised venelased ei suuda rubla devalveerumise tõttu enam Eestis kinnisvara soetada. Narva kinnisvarabüroo hinnangul vähenes Venemaa kodanike nõudlus ligi 90 protsendi võrra.

«Kui euro kallines rubla suhtes kuni kaheksa rubla võrra ja üks euro maksab nüüd varasema 44 rubla asemel 52 rubla, siis inimestel lihtsalt pole enam raha, et siin kortereid osta,» ütles Narva kinnisvarabüroo Laguna omanik Valeri Rožinov. «Veel aasta tagasi oli nii, et kui üks Venemaa kodanik ostis Narvas korteri, siis tõi sõbrad järele. Osteti meelsasti kuni kilomeetri raadiuses Narva piiripunktist, et käia siin nädalavahetustel puhkamas. Kui vaatate meie kaubanduskeskusi, siis parklad on Venemaa numbrimärkidega autosid täis.»

Poliitika eriti ei mõjuta

Narvas ostsid kortereid peamiselt Jaanilinna ja Kingissepa jõukama keskklassi inimesed, kelle aktiivsuse tõttu on näiteks 40-ruutmeetrise renoveerimata korteri hind nn hruštšovkas eelmise aasta alguse 12 500 eurolt praeguseks tõusnud 16 500 eurole.

Venemaa elanike tagasitõmbumine ei pruugi sellegipoolest tuua kaasa Narva korterite odavnemist. «Ma ei tea, kas narvalased on muutunud aastaga jõukamaks, kuid nad on harjunud praeguse hinnatasemega tehinguid tegema,» tõdes kinnisvaraettevõtja.

Ukraina-vastase agressiooni tõttu madalseisu vajunud Venemaa ja Euroopa suhted Rožinovi sõnul Venemaa elanike kinnisvaraoste Eestis ei mõjuta. «Korterite ostmist pidurdab ikkagi inimeste jõukus. Võib-olla päris lihtsad inimesed toetavad Venemaa valitsuse poliitikat, kuid mida jõukamad, seda kriitilisemad nad on,» lisas Rožinov.

Eestis veel mullu investeerimiseks elamispindu ostnud venelaste turult kadumist täheldas ka Pindi Kinnisvara. «Pindi potentsiaalsetest klientidest on viimasel ajal oma varasemast ostusoovist loobunud paar klienti Tallinnas ja sama palju ka Ida-Virumaal,» rääkis Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman. «Nii mõnigi, kes oli varem palunud, et me neile midagi otsiksime, on nüüd samuti loobunud.»

Rubla devalveerumise tõttu ei ole ka Venemaa ettevõtjatel võimalik Eestis kommerts­eesmärkidel kinnisvarasse investeerida, sest nende sissetulek vähenes inimeste ostujõu kahanedes. «Ukraina konflikt heidab kinnisvaraärile varju, sest kui olukord Euroopa ja Venemaa suhetes on nii segane, siis eelistavad inimesed pigem kodumaal majandada,» lisas Sooman.

Samal ajal leidub ka kinnisvaraettevõtjaid, kes pole täheldanud Venemaa investorite lahkumist Eesti turult ega pea ka eraisikute huvi vähenemist märkimisväärseks. «Alles täna (eile – toim) kohtusin Peterburist pärit klientidega, kes soovivad Eestisse emigreeruda. Tegemist on nooremapoolsete väga toredate tööinimestega ning selliseid tehinguid tuleb igal aastal ette paar tükki,» kinnitas Uue Maa Jõhvi kinnisvaramaakler Hannes Hallik. «Venemaa elanikud moodustavad Ida-Virumaa kinnisvaratehingutest väga väikese osa, mistõttu ma ei pea õigeks rääkida mingisugusest mõõnast.»

Uue Maa tehingute statistika näitab, et Vene residentidest ostjad eelistavad viimasel ajal oma vara Eestis pigem müüa kui osta. Selle büroo vahendatud tehingute puhul oli Venemaa elanikest ostjaid alla kuue protsendi, seevastu venelastest müüjad moodustasid üheksa protsenti kõikidest müüjatest. Samas kasvas Uue Maa tehingute arv Ida-Virumaal eelmisel aastal kümnendiku võrra.

Menukad on kallid pinnad

Edukad Venemaa ärimehed seevastu ostavad Tallinnas kõrgema hinnaklassi kortereid kasvava hooga. «Minu hinnangul on jõukad Vene investorid praegu Tallinnas väga aktiivsed,» väitis  Metro Capitali juhatuse liige Ain Kivisaar. «Müüme praegu Pirita teel 73 korteriga elumaja, millest neljandik kortereid on venelaste huviorbiidis.»

Hinnalise merevaatega uue korrusmaja korterite ruutmeetrihinnad on ühed Tallinna kõrgemad, jäädes vahemikku 3000–4000 eurot. Sellesse majja ostavad kortereid venelased, kes lisaks silmatorkavale jõukusele on Eestiga seotud ettevõtluse kaudu. Nad ostavad Tallinnas korteri, et lisaks sagedastele ärireisidele siia ka perega puhkama tulla.

Venelaste lahkumise üle ei kurda esialgu ka ärikinnisvara arendajad. «Minu ettevõtte kogemus näitab, et ärikinnisvarasse investeerinud venelased ei tegele praegu oma vara edasimüümisega ja mingisugust paanikat ei ole,» rääkis Eften Capitali juhatuse liige Viljar Arakas. «Kinnisvaraturg erineb aktsiaturgudest ja pole selline, kus kõik müüvad üheskoos paanikahoos ja alles hiljem hakkavad küsimusi esitama, et mis juhtus.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles