Kindlustusseltsid: kinnisvarapension on riskantne
6. juuni 2010, 13:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kindlustusseltside sõnul kaasneks kinnisvarapensioni tootega Eestis mitmeid riske nii kindlustusfirmade kui klientide jaoks.
Soome rahandusministeerium valmistab ette seadusemuudatusi, mis võimaldaks inimesel saada kindlustusfirmalt elu lõpuni täiendavat pensioni, kui ta nõustub oma kinnisvara pärast surma kindlustusfirmale loovutama.
Elu- ja pensionikindlustust pakkuva SEBi kommunikatsioonijuht Silver Vohu märkis, et sellise tootega kaasnevad nii eetilised kui kinnisvaraga seotud riskid. «Mis saab siis, kui inimene lepib perega ära ja ikkagi tahab neile pärandada?» tõi ta näite. «Pensioni väljamakse aeg on päris pikk, 20 aastat või rohkem, selle aja jooksul võib kinnisvaraturuga, kinnisvara asukohaga ning seega ka selle väärtusega toimuda olulisi muutusi. Kuidas hinnata kinnisvara nii, et seda hinnangut aktsepteeritaks ka mitmekümne aasta pärast?»
Vohu lisas, et võib-olla isegi pole vaja selliseid riske seadusega maandada. Kuna aga pole ka eriti teada, kui suur on Eestis inimeste huvi kinnisvarapensioni vastu, siis pole SEB sellise riskantse tootega turule tulnud.
ERGO elukindlustuse osakonna juhataja Taivo Saar tõstis esile just kinnisvara väärtuse hindamisega seotud riske. Tema sõnul oleks kinnisvarapension arvestatav alternatiiv pensioni II ja III samba kõrval, kuid Eestile on selliseks lahenduseks veidi vara. «Kinnisvaraturg pole veel täielikult välja kujunenud, palju on spekulatiivseid ja seetõttu
ebaõigelt hinnatud kinnisvara,» selgitas Saar. «Lähema 10-20 aasta perspektiivis võib sellise lahenduse turuletulek olla üsnagi reaalne,» lisas ta.
«Võimalik, et soomlaste eeskuju on nakkav, kui siin soodustav maksukeskkond järele tuleb,» arvas Sampo Life'i tegevjuht Imre Madison.
«Mõeldavad on variandid, et näiteks üksinda elavatel eakatel inimestel, kellel käib enda majandamine ja enda kodu eest hoolitsemine rahaliselt või füüsiliselt üle jõu, saaksid oma eluaseme anda üle elukindlustusseltsile, kes siis omakorda tasuks mõne soliidse vanadekodu kulud kuni vanainimese eluea lõpuni tema kinnisvara realiseerimise eest saadud vahenditest,» märkis ta. «Elukindlustusseltsi roll oleks eelkõige üleelamisriski kindlustamine ehk garanteeritakse kulude katmine vanadekodule kuni eluea lõpuni olenemata sellest, kas kinnisvara realiseerimisest saadud summad on vahepeal juba nulli jõudnud või mitte.»