Eestis viibis pooleteist nädalat Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsioon. Külaskäigu jooksul arutas delegatsioon riigi ja erasektorti esindajatega Eesti majanduspoliitika olukorda.
Vaata, millise hinnangu andis IMF Eesti majandusele
12. märts 2014, 13:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees toob täismahus ära, milliste järeldusteni IMF oma visiidi käigus jõudis.
1. Eesti majandus jätkas 2013. aastal kriisist taastumist, kuid aeglasemas tempos.
Majanduskasv oli 2013. aastal esialgsete andmete kohaselt 0,8% ning aasta jooksul kasv aeglustus. Kasvu toetas peamiselt eratarbimine, samas kui netoekspordi panus oli negatiivne. Kasvu aeglustumine oli siiski tingitud osaliselt ühekordsetest teguritest ning meie ootuste kohaselt majanduskasv 2014. ja 2015. aastal kiireneb. See ootus on üldjoontes kooskõlas nii riigiasutuste kui ka muude vaatlejate prognoosiga.
2. Sellest hoolimata on näha tööturu ülekuumenemise märke ja muid kiirema kasvu ilminguid.
Reaalne maksulaekumine on suurenenud ning reaalpalk ja tööjõu ühikukulu on viimase paari aasta jooksul kasvanud ja tööpuudus vähenenud. Tööpuudus on nüüdseks langenud enamiku nii ametlike kui ka väliste hinnangute põhjal struktuurse (või loomuliku) tööpuuduse tasemeni või allapoole seda taset. Täiendav eelarvestiimul võib seetõttu suurema tõenäosusega tööpuuduse vähendamise asemel kiirendada inflatsiooni.
3. Majandus näib üldjoontes olevat oma potentsiaalsel tasemel.
Rahvamajanduse arvepidamise andmed ei ole kooskõlas teiste andmetega, mis viitavad mõnevõrra kiiremale reaalkasvule ja SKP deflaatorist väiksemale inflatsioonile. Rahvamajanduse arvepidamise ja muude andmete vaheline ebakõla tekitab tavapärasest suuremat teadmatust selle kohta, kus majandus potentsiaalse kogutoodangu taseme suhtes asub.
4. Konkurentsivõime näitajad on üldiselt head, aga palga- ja hinnakasv survestab hinnakonkurentsivõimet.
Jooksevkonto puudujääk on väike ja väheneb ning eksport ja ekspordi turuosad on kasvanud. Mitmel olulisel Eesti sihtturul on nõudlus siiski endiselt kesine ning reaalne efektiivne vahetuskurss tugevneb nii hinnaindeksite kui ka tööjõu ühikukulu põhjal arvutatud näitajate järgi.
5. Eelarvepoliitika on jäänud kogu majandustsükli jooksul konservatiivseks.
Eelarve puudujääk ei ületanud majanduskriisi ajal kordagi 3% SKPst ning pärast kriisi on eelarve olnud peamiselt ülejäägis. Kuigi tasakaalulähedane eelarvepoliitika on hoidnud valitsemissektori võlataseme madalal, on see suurendanud majanduse tsüklilisust võimendavat majanduspoliitikat.
6. Eestis tegutsevad pangad ja nende Põhjamaade emapangad on hästi kapitaliseeritud ja likviidsed ning viivislaenude osakaal on väike.
Kuigi pankadel on võimalik laenuandmist suurendada, on laenukasv tagasihoidlik ja muutunud alles hiljuti positiivseks. Nii ettevõtlusuuringud kui ka bilansside näitajad viitavad sellele, et ettevõtted plaanivad investeeringuid ettevaatlikult ning on üldiselt võimelised investeeringuid rahastama jaotamata kasumist. Majapidamised parandavad oma bilansse ning on uute laenude võtmise suhtes ettevaatlikud. Laenude ja hoiuste suhtarv on nüüdseks ühe lähedal ning pangandussüsteem näib olevat saavutanud kestliku tasakaalu.
Väljavaade ja riskid
7. Majanduskasv peaks kiirenema nii 2014. aastal kui ka keskpikas väljavaates.
Meie ootuste kohaselt suureneb kasv 2014. aastal nii välis- kui ka sisenõudluse toel 2,5%ni ning kiireneb seejärel keskpika aja jooksul oodatava potentsiaalse majanduskasvu 3–3,5% lähedale. Inflatsiooni langustrend ootuste kohaselt jätkub, kuid seda aeglustab suurenenud palgasurve. Oodatav inflatsioon peaks keskpika perioodi jooksul kahanema 2% lähedale, mis on suurem kui euroala keskmine, kuid kooskõlas sellega, et Eesti ühtlustub euroala suurema sissetulekuga riikidega.
8. Väljavaadet ohustavad veidi enam langusriskid ning peamiselt väliskaubandusega seotud riskid.
Soome jätkuv negatiivne kasv või Rootsi või Läti oodatust väiksem kasv võib aeglustada Eesti majanduskasvu väiksema ekspordi või välismaiste otseinvesteeringute kaudu. Venemaa ja teiste SRÜ riikidega seotud kaubandus- või muud šokid võivad samuti kahandada eksporti või muul moel majanduskasvu pärssida. Lisaks kaubandus- ja investeerimisšokkidele mõjutaks Põhjamaade pangandussüsteemi šokist tulenev intressimäärade tõus märgatavalt majapidamiste laenumaksevõimet, mis võib omakorda vähendada tarbijate nõudlust.
Tööturg näib juba olevat ülekuumenenud, kuna reaalpalga kasv on suurem kui tootlikkuse kasv, ning see võib halvendada konkurentsivõimet ja aeglustada ekspordi kasvu. Tõusuriskina saab välja tuua Põhjamaade ja Balti riikide või teiste kaubanduspartnerite oodatust kiirema kasvu, mis võib omakorda kiirendada ka Eesti majanduskasvu.
Eelarvepoliitika
9. 2014. aasta eelarve on koostatud Eesti konservatiivse eelarvepoliitika tava järgi.
Oodatav eelarve puudujääk jääb samale tasemele kui 2013. aasta tegelik puudujääk ehk 0,4% SKPst. Struktuurne eelarvetasakaal aga paraneb ning on 0,7% SKPst ülejäägis. Eelarve peaks vastama fiskaalkokkuleppe nõuetele ning oodatav struktuurne ülejääk peaks jätma riigieelarve seaduse eesmärgi suhtes varu ootamatute negatiivsete muutuste jaoks.
10. Uues riigieelarve seaduses kehtestatud struktuurse ülejäägi reegel peaks aitama lahendada varasemat majanduse tsüklilisust võimendava suunaga eelarvepoliitika probleemi.
Struktuurse ülejäägi nõue peaks majanduslikult heal ajal ära hoidma kulude suurenemised, mis ei ole pikema aja jooksul kestlikud. Kuigi struktuurse ülejäägi reegel ei sea majanduslanguse ajaks vastutsükliliste kulude nõuet, annab see võimaluse automaatsetel stabilisaatoritel täielikult toimida. Valitsuse keskpika perioodi eesmärk hoida eelarve struktuurne ülejääk fiskaalkokkuleppe keskpika perioodi eesmärgist tunduvalt kõrgemal hoiab valitsussektori bilansi tugevana.
Lisaks sellele jätab see eelarvesse varu ootamatute negatiivsete muutuste jaoks ning pehmendab vaidlusi, kas eelarve ülejäägi eesmärk on täidetud ka teiste struktuurse tasakaalu hinnangute järgi. Ametivõimud tegelevad fiskaalkokkuleppe raames sätestatud eelarvenõukogu moodustamisega. Kõik need poliitikameetmed tugevdavad veelgi Eesti eelarvepoliitika paindlikkust ja usaldusväärsust.
Finantssektori poliitika
11. Eesti on teinud suuri edusamme loomaks terviklikumat ja tugevamat makrofinantsjärelevalve raamistikku.
Eesti Panga seaduse ja krediidiasutuste seaduse muudatusettepanekute järgi antaks Eesti Pangale makrofinantsjärelevalve asutuse volitused. Selle tulemusena saab Eesti Pank kasutada kapitalinõuete direktiivi IV paketis täpsustatud makrofinantsjärelevalve instrumente ja õiguse kehtestada laenutegevusega seotud piirmäärasid, näiteks laenusumma ja tagatise väärtuse suhtele ning võla teenindamise ja laenuvõtja sissetuleku suhtele.
Lisaks sellele tegelevad ametivõimud uue Basel III raamistiku rakendamisega – kapitali säilitamise, süsteemse riski ja vastutsüklilise puhvri nõuded kehtestatakse peagi pärast menetluses oleva seadusemuudatuse jõustumist ning likviidsuskattekordaja 1. jaanuariks 2015. Süsteemse riski puhver kehtestatakse eeldatavalt 2% tasemel ning vastutsükliline puhver on esialgu ilmselt 0%. Nende õigusaktide jõustamine ja plaanipärane rakendamine oleks viimane suurem riigisisene raamistiku muudatus Basel III raames ning tugevdaks märgatavalt finantssektori stabiilsust.
12. Eesti ametivõimud peaksid olema pangandusliidu rakendamisel ettevaatavad ning püüdma säilitada Põhja–Balti institutsionaalset raamistikku.
Ametivõimud peavad pangandusliidu rakendamisel tegema koostööd Euroopa Keskpanga ja teiste oluliste pangandusliidu asutustega ning Euroopa Keskpank peab olema integreeritud olemasolevatesse järelevalve kolleegiumitesse ja Põhja–Balti finantssektori aruteludesse. See võib osutuda keeruliseks, kuna enamik Eestis tegutsevate pankade emapangad asuvad Põhjamaade riikides, mis jäävad tõenäoliselt pangandusliidust välja. Selle ülemineku lihtsustamiseks on oluline, et Eesti ametivõimud, Euroopa Keskpank ja Põhjamaade ametivõimud teeksid tihedat koostööd.
Struktuurireformid ja muud poliitilised prioriteedid
13. Valitsus peaks olema valmis reageerima, kui ilmneb, et reaalpalga tõus on hakanud veelgi enam konkurentsivõimet kahjustama.
Miinimumpalk tõuseb plaani järgi aastatel 2013–2015 ligikaudu 10% aastas – kui esimesel tõusul oli keskmisele palgale ilmselt kaduvväike mõju, siis kahe järgmise tõusu mõju ei pruugi nii tagasihoidlikuks jääda. Kuigi palgad kujunevad Eestis peamiselt turutingimustes, võis miinimumpalga tõusudel ning tervishoiu ja haridussektori töötajate palgatõusul olla lisaks otsesele mõjule ka kaudne palka kasvatav mõju.
Kuniks ei ole kindel, et hiljutised märgid halvenevast konkurentsivõimest ei nõrgesta netoeksporti, peaks valitsus hoiduma avaliku sektori suurtest palgatõusudest või miinimumpalga tõusu kokkulepetest pärast 2015. aastat.
14. Eesti peab tegelema kõrge struktuurse tööpuuduse probleemiga.
Eesti tööturg on väga paindlik, kuid oskustööjõu puudus ja tööjõu kõrged maksumäärad näivad hoidvat tööpuudust suurena isegi majanduslikult heal ajal. Mõned aktiivsed tööturumeetmed, mis tegelevad oskuste nõudlusele mittevastavuse probleemiga ja hoiavad inimesi tööturul aktiivsena, on juba tarvitusele võetud. Töötukassa on suurendanud märgatavalt noortele, puudega inimestele ja pikaajalistele töötutele suunatud koolitusi ja nõustamist, et tõsta nende tööjõus osalemise määra ja lõimida neid tööturuga. Kesk- ja kõrghariduse spetsialiseerumise ülesehituse muutmiseks on vaja rohkem pingutada, kuid see on loomult pikaajaline projekt.
Eesti tööjõu maksumäärad on kõrged, eriti madalapalgaliste töötajate jaoks, ja see võib pärssida töölevõtmist. Teiste riikide kogemuse põhjal saab väita, et maksukiilu vähendamine kahandaks tõenäoliselt struktuurset tööpuudust. Seetõttu peaks tõsiselt kaaluma madalapalgaliste töötajate maksukiilu vähendamist. Selle muudatuse mõju eelarvele saaks tasakaalustada maksureformidega (nt regressiivse loomuga maksusoodustuste kaotamise või varamaksu kehtestamisega), mis säilitavad eelarvepositsiooni eesmärgid. Maksukiilu vähendamine aitaks ohjata ka tööjõu ühikulu kasvu ja parandaks konkurentsivõimet.
15. Konkurentsivõimet võib tõsta ka ühine piirkondlik panus parandamaks taristu seotust Eesti naaberriikidega.
Eesti taristu on rahvusvahelises võrdluses kõrgelt hinnatud, kuid mõne olulise süsteemi tarvis on vaja suurendada piirkondlikku koostööd. Elektrivõrgu sidumine Soomega on edenenud hästi, ent suuremaid jõupingutusi on vaja raudteeühenduse ehitamiseks ülejäänud Euroopa Liiduga ja maagaasi varustatuse võimaluste suurendamiseks. Kuna enamik raudtee ja gaasi taristuga seotud kulud oleks tõenäoliselt võimalik katta Euroopa Liidu struktuurifondidest, peaks Eesti tegema Põhja- ja Baltimaade riikidega tihedamat koostööd, et parandada seotust Euroopa Liiduga ja mitmekesistada taristuühendusi, mis loob omakorda riigile paremaid võimalusi ja kaitseb šokkide eest.