Nordea: hinnakasvu jõuline aeglustumine toetab tarbimist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nordea värske majandusprognoosi kohaselt toetab sel aastal sisetarbimist hinnakasvu jõuline aeglustumine, mis tähendab Eestile tänavu mõõdukat 2,8 protsendini ulatuvat majanduskasvu, usub Nordea Pank.
Tänu välisnõudluse järk-järgulisele paranemisele on 2015. aastal oodata majanduskasvu kiirenemist 3,8 protsendini. Eksportööride peamisteks väljakutseteks on eelkõige väliskeskkonna riskid, sealhulgas arenevate turgude nõrkus, tugev eurovahetuskurss ning euroala majanduse aeglane ja ebaühtlane taastumine.
Ameerika Ühendriikide majanduse eestvedamisel jätkab globaalmajandus taastumist, kuid arenevate turgude nõrkuse ja poliitilise ebastabiilsuse tõttu tuleb aasta esimeses pooles arvestada kasvuriskidega. Nordea langetas Eesti 2014. aasta majanduskasvu prognoosi välisnõudluse aeglasema taastumise tõttu seniselt 3,1 protsendilt 2,8 protsendile.
«Eesti majanduskasvu kiirenemine sõltub ekspordi sihtriikide nõudlusest, uutest investeeringutest ja ekspordihaarde laiendamisest uutele turgudele. Üheks oluliseks väljakutseks Eesti majanduse edendamisel kujuneb mõõduka hinnakasvu hoidmine ka järgmisel aastal, kui globaalmajandus sammhaaval elavneb,» ütles Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palm. «2014. aasta esimeses pooles suurendab aeglane hinnakasv Eesti elanike reaalset ostujõudu ning toetab seeläbi hoogsat eratarbimist. Eesti majandusaktiivsuse ja hinnakasvu riskid jäävad võrreldes baasprognoosiga käesolevaks aastaks jätkuvalt allapoole, sest kiiremaks kasvuks vajame ekspordi taastumist.»
Nordea prognoosib Eestile 2014. aastaks mõõdukat 1,9 protsendilist hinnakasvu ning 2015. aastal inflatsiooni tõusu kuni 3,0 protsendini, mis sissetulekutega võrreldes jääb rohkem kui poole võrra väiksemaks brutopalga kasvust. Välised hinnasurved euroalas ja Põhjamaades püsivad järgmisel aastal madalad, võimaldades Eestis madalamat hinnakasvu.
«Eesti majanduse lähiaja riskid on peamiselt seotud maailma ning euroala majanduse arengutega. Suurimaks riskiks on välisturgude pikaajaline madalam kasv, mida leevendaks Eestis pidev panustamine uutesse kasvumootoritesse,» leidis Palm. «Pingestuv tööturg tingib Eestis üha rohkem strateegiliste valikute tegemist. Ettevõtjatel tuleb konkurentsis püsimiseks tegeleda tootlikkuse, tehnoloogia ja inimkapitali arendamise kõrval ka ekspordiharude ning -turgude laiendamisega.»
Palmi hinnangul on turu suurusest, kõrgemast ostujõust ja majanduslikust integreeritusest tulenevalt Eesti jaoks jätkuvalt kõrge potentsiaaliga ning stabiilseks ekspordituruks eeskätt Skandinaavia riigid: «Möödunud aasta näitas ilmekalt, et konkurentsivõime võimaldab Eesti ettevõtjatel kasvatada turuosa Skandinaavia riikides ka olukorras, kus Põhjamaade majandused kogevad ajutist nõrkust. Märksa suurem tagasilöök oli näiteks Venemaa turul, kus lisaks majanduse suuremale kõikumisele tuleb arvestada kõrgema valuuta- ja krediidiriskiga. Samas pakuvad arenevad turud korraliku riskijuhtimise korral kõrget arengupotentsiaali.»
Jätkusuutliku majanduskasvu eelduseks on Palmi sõnul lisaks tööhõive kasvule ka kinnisvaraturgude taastumine, mis tõstab elanike varade väärtust, kindlustunnet ja seeläbi tarbimist: «Madalate laenumahtude kontekstis jätkub meie turul kinnisvarasektori taastumine, mis on euroalas täna veel suhteliselt haruldane nähtus, kui mõned peamised Euroopa keskused välja arvata.»
Rootsi ja Taani kogemus näitab, et elanike suuremad säästud ja investeeringud on aidanud välisturgude langusega paremini toime tulla, kuna eraisikud on pidanud tarbimist vähem koomale tõmbama.
Aina olulisemat rolli Eesti teadmistepõhises majanduses mängib edaspidi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtete panus. IKT ettevõtetes hõivatud isikute arv moodustab täna veel 3 protsenti koguhõivest, kuid potentsiaal on märksa suurem kui suudame tõsta tööjõu pakkumist ja luua sünergiat IKT ning muude majandusharude vahel. IKT ettevõtete käibe kasv on olnud kaks korda kiirem kui kogu ettevõtluses. Tõnu Palmi hinnangul on IKT, elektroonika ja automaatika, meditsiin, keemiatööstus ja muud teadmismahukad harud Eesti elatustaseme tõstmise arenguvõtmeks.
Nordea värske majandusprognoos Economic Outlook prognoosib euroala aeglast taastumist Saksamaa eestvedamisel. Lõuna-Euroopa riigid on juba pöördunud kergele kasvule ning ka euroala fiskaalpoliitika seab kasvule vähem piire. Majanduskasv euroala riikides on siiski ebaühtlane, sõltudes olulisel määral struktuurireformide teostamisest, tööturu väljavaatest ja globaalsest konkurentsivõimest. Taastumise osas on suurimad riskid seotud arenevate turgude ja geopoliitilise olukorra arengutega. Põhjamaades on parimad kasvuväljavaated Rootsi majandusel, mille puhul prognoosime eratarbimise kasvu ja ekspordimahtude suurenemist. Norra eristub teistest Põhjamaadest, kuna majandusaktiivsuse pidurdumist on esile kutsunud kinnisvaraturgude jahtumine ja tagasihoidlik investeeringute maht. Taani kogeb tänavu aeglast taastumist. Sarnaselt Eestile ootab Soome ekspordi elavnemist.