Analüütik: suur hinnatõus kinnisvaraturul pole enam jätkusuutlik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veebruaris jätkus Tallinna kinnisvara hinnatõus, müüdud korterite keskmine ruutmeetri mediaanhind tõusis 1312 eurole. Võrreldes jaanuariga kasvas hinnatase 1,8 ja aastaga 24 protsenti.
On aina selgem, et senine suur hinnatõus pole enam jätkusuutlik, sest see lülitab järjest rohkem välja potentsiaalse ostjaskonna võimalusi kinnisvara soetada, kirjutas Uus Maa kinnisvaraanalüütik Risto Vähi.
«Kõige probleemsemaks on muutunud olukord magalate ning ka mujal asuvate paneelmajade järelturu korterite osas, kus hinnatõus on olnud suurim. Hinnaootused on muutumas juba liialt optimistlikuks ning pakkumishinnad hakkavad jõudma uusarendustele aina lähemale. See on tekitanud aina suurema hulga müügipakkumisi, mis portaalides jõude seisavad,» kirjeldas Vähi.
Tulevikku prognoosides tuleb Vähi sõnul väga selgelt arvestada asjaoluga, et praeguseks on kinnisvara aastane hinnatõus ületanud keskmise palga kasvu juba mitu aastat ja see ei saa enam nii jätkuda. «Inimestel on küll endiselt olemas soov osta kinnisvara, kuid nagu näitavad ka Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tellitud uuringud, saab kasvav hind ostuotsuse tegemisel aina suuremaks takistuseks,» selgitas Vähi.
Seega, kel on soov müüa, peab olema Vähi sõnul valmis ka tõsisemateks hinnaläbirääkimisteks või panema kohe reaalsetele oludele vastava pakkumishinna. Inimestel on buum ja sellele järgnenud krahh väga hästi meeles ning tulevikku hinnatakse palju pragmaatilisemalt.