Eesti majandus võib olla languses
12. märts 2014, 08:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ekspordi järsk kahanemine, ehitussektori languse süvenemine ning veonduse ja laonduse probleemid viitavad sellele, et meie majandus võib olla languses.
«Jah, ma pean küll esimeses kvartalis majanduslangust tõenäoliseks,» ütles SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe. «Pidasin seda tõenäoliseks isegi enne ekspordinäitajate avaldamist ning nende lisandudes annab see sellele ootusele tõendusmaterjali juurde.»
Arumäe märkis, et kui tööstus oli eelmisel aastal üks majanduse peamistest veduritest, siis selle märgatav nõrgenemine mõjutab majandust suurel määral, kaasa arvatud ka sisetarbimist.
Lähiturgude mõju
LHV majandusekspert Heido Vitsur usub, et ekspordi kiire langus võib õige pea mõju avaldada majanduskasvule ning tööhõivele üldiselt, mille tõttu jaanuaris äkiliselt vähenenud ekspordinäitajad muudavad pessimistlikumaks ka Eesti majanduskasvu perspektiivi.
«See, et meie ekspordil jaanuaris üldse, aga eriti meie ekspordi ühel kõige olulisemal, Soome suunal, nii halvasti on läinud, muudab meie majanduse lähikuude väljavaated päris kindlasti senisest pessimistlikumaks,» lausus ta BNSile.
Vitsuri sõnul on ekspordi vähenemine Eesti majandust negatiivselt mõjutanud juba möödunud aasta keskpaigast saadik. «Paraku on see mõju aasta alguses veelgi tugevnenud,» lisas ta.
Nordea panga peaanalüütik Tõnu Palm ütles, et tänu tugevale eratarbimisele tema majanduslangust ei oota, küll aga tähendavad geopoliitilised arengud ja Põhjamaade aeglane start selle aasta esimeses kvartalis kasvuriske.
«Soome töötleva tööstuse aastalangus, umbes 8,7 protsenti, tuli jaanuaris oli oodatust suurem. Siin mängis olulist rolli elektroonika haru 23-protsendiline kukkumine. Ilma elektroonika haruta oli töötleva tööstuse langus aastatagusega võrreldes neli protsenti,» lausus ta. «Samas meie jaoks olulised muud harud, nagu metallitöötlemine, näitasid veel kahekohalist kahanemist. Olukord paraneb visalt.»
Täpsustatud andmetel aeglustus majanduskasv eelmise aasta viimases kvartalis 0,3 protsendini (esialgu hindas statistikaamet majanduskasvuks null protsenti). Aastas tervikuna aeglustus kasv 0,8 protsendini, jooksevhindades oli meie majanduse suurus eelmisel aastal 18,4 miljardit eurot.
Transiit vähenes
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul pidurdaski Eesti majanduskasvu mullu kõige tugevamalt transpordi, ehituse ning kutse- ja tehnikavaldkonna lisandväärtuse, samuti netotootemaksude vähenemine.
Transpordi 19-protsendilisele langusele aitas enim kaasa laondust ja veondust abistavate tegevusalade lisandväärtuse vähenemine. Muuhulgas mõjus transpordile transiidi, eriti just Venemaa-transiidi vähenemine.
Statistikaamet teatas eile, et tänavu jaanuaris vähenes kaupade eksport 20 protsenti, 904 miljoni euroni ja import 15 protsenti, 973 miljoni euroni.