Mertsina: nominaal- ja reaalkasvu erinevus tekitab küsimusi

Liina Valdre
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto: Toomas Huik

Swedabanki peaökonomisti Tõnu Mertsina hinnangul tekitav küsimusi SKP reaal- ja nominaalkasvu suur erinevus.

Nimelt kiirenes viimasel kvartalil SKP nominaalkasv ehk jooksevhindades arvestatud kasv 5,7 protsendini. Kolmandas kvartalis oli see 5,4 protsenti.

Kuna reaalkasv ehk püsivhindades arvestatud kasv, aga aeglustus, kiirenes SKP deflaatori kasv, mis peaks iseloomustama majanduse koondhinnaindeksi muutust.

SKP deflaatori kiiret kasvu selgitavad Mertsina sõnul elektrienergia (elektrituru liberaliseerimine), ehituse (tööjõukulud), hariduse (sügisest tasuline kõrgharidus), kinnisvaraalase tegevuse (kõrged üürihinnad) ja tervishoiusektori (kõrgemale tõstetud koduvisiidi ja ambulatoorse eriarstiabi tasu) hindade kiirem kasv ning ka see, et impordihindade langus on ekspordi omadest kiirem.

Samas on  transpordihindade 19 protsendine tõus aasta viimasel kvartalil või 16 protsenti aasta keskmisena väheusutav, kuna 2012. aastal toimus transpordihindade võrdlusbaasi tugev nihe allapoole, mis on nüüd deflaatori kasvu oluliselt kiirendanud ning viinud sellega ka transpordisektori lisandväärtuse suuremasse langusesse.

Sama probleem on Mertsina sõnul ka netotootemaksudega, mis koosnevad peamiselt käibe- ja aktsiisimaksudest, mille deflaator on viimastel aastatel väga volatiilne olnud. Näiteks, kui käibemaksu ja aktsiiside laekumine oli möödunud aasta viimasel kvartalil üsna tugev ning jooksevhindades kasvasid netotootemaksud 7 protsenti, siis püsivhindades vähenesid need hoopis enam kui 1 protsendi.

2013. aastal kasvas SKP 0,8 protsenti. Samas tuleks arvestada, et septembris avaldab statistikaamet  täiesti uue metoodika järgi SKP revideeritud aegread, mis muudab taas avaldatud majanduskasvu näitajaid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles