Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2013. aastal varasema aastaga võrreldes 0,8 protsenti, mis on 0,1 protsendipunkti rohkem kui veebruari keskel avaldatud esialgne hinnang.
Täpsustus suurendas veidi majanduskasvu numbrit
11. märts 2014, 08:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2013. aasta neljandas kvartalis oli majanduskasv võrreldes 2012. aasta neljanda kvartaliga 0,3 protsenti, teatas statistikaamet.
2013. aastal oli SKP jooksevhindades 18,4 miljardit eurot.
2013. aastat iseloomustab Eesti majanduskasvu aeglustumine. Kui esimeses kvartalis suurenes SKP võrreldes 2012. aasta sama perioodiga 1,3 protsenti, siis neljandas kvartalis 0,3 protsenti. Kokku kasvas Eesti SKP 2013. aastal 0,8 protsenti, mis oli viimase nelja aasta väikseim tõus.
Olulise panuse SKP kasvu andis kaubanduse tegevusala kasv. Kui aasta esimeses kolmes kvartalis toimus see peamiselt hulgikaubanduse lisandväärtuse kasvu tõttu, siis neljandas kvartalis oli suurim mõjutaja jaekaubanduse lisandväärtuse suurenemine.
Lisaks panustasid SKP kasvu enim töötleva tööstuse ning info ja side tegevusalad. Töötleva tööstuse suurenemist toetas toodangu ekspordi kasv, samuti suurenes töötleva tööstuse toodangu müük kodumaisele turule.
2013. aasta kvartalites pidurdas majanduskasvu enim veonduse ja laonduse tegevusala lisandväärtuse vähenemine. Kui aasta esimeses kvartalis põhjustas seda maismaaveonduse tegevusala lisandväärtuse kahanemine, siis ülejäänud kolmes kvartalis laondus ja veondust abistavate tegevusalade lisandväärtuse vähenemine.
SKP kasvu pidurdasid veel ehitus ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Kuigi ehitusmahud kohalikul ehitusturul suurenesid 2 protsenti, kahanes ehituse lisandväärtus eelkõige hooneehituse vähenemise tõttu.
Sisemajanduse nõudlus kasvas 1,5 protsenti, mõjutatuna enim kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste suurenemisest. Lõpptarbimiskulutused kasvasid eelkõige vaba aja ja kultuurikaupade ning -teenuste, samuti toidukaupade ja alkoholita jookide tarbimise tõusu tõttu.
Kapitali kogumahutus kasvas hinnamõjusid arvesse võttes üks protsenti. Kuigi valitsemissektori investeeringud vähenesid kogu 2013. aasta vältel, siis ettevõtete sektori investeeringud kasvasid 9 protsenti.
Ehkki sisenõudlus kasvas kiiremini kui SKP, olid lõpptarbimiskulutused, kapitali kogumahutus ja varude muutus kokku siiski toodetud SKP-st väiksemad. Aastavõrdluses oli toodetud SKP suurem kui sisenõudlus viimati 2008. aastal.
Vaatamata langusele kahes viimases kvartalis suurenes kogumajanduse kaupade ja teenuste eksport hinnamõju arvestades 2013. aastal 2012. aastaga võrreldes 1,8 protsenti. Kaupade ja teenuste sissevedu kahanes 2013. aasta viimases kvartalis võrreldes aasta varasemaga, kuid kokku tuli 2013. aastal aastakasvuks 2,6 protsent.
Enim mõjutas Eesti väliskaubandust positiivselt elektroonikaseadmete sisse- ja väljaveo kasv.
Netoekspordi ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi vahe oli aasta kokkuvõttes positiivne. Netoekspordi osatähtsus SKPs oli 0,8 protsenti, mis oli aastavõrdluses viimase kahe aasta parim näitaja.
2013. aasta neljas kvartal
Neljandas kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,8 miljardit eurot. Võrreldes 2012. aasta neljanda kvartaliga oli SKP muutus 0,3 protsenti. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas 2013. aasta kolmandas kvartaliga võrreldes 0,2 protsenti.
Positiivselt mõjutas SKPd 2013. aasta viimases kvartalis enim kaubanduse, info ja side ning töötleva tööstuse lisandväärtuse suurenemine. Kaubanduse lisandväärtuse suurenemist toetas jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüügi kasv.
Töötleva tööstuse lisandväärtuse kasv püsis neljandas kvartalis võrreldes teise ja kolmandas kvartaliga stabiilne ning selle tegevusala lisandväärtuse panus majanduse suurenemisse pole vähenenud.
2013. aasta neljandas kvartalis oli sarnaselt eelmise kolme kvartaliga majanduskasvu suurim pidurdaja veonduse tegevusala. Lisaks vähendasid IV kvartalis oluliselt SKPd kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ning ehituse tegevusala kahanemine.
Ehitustegevuse vähenemine on tingitud eelkõige hooneehituse kahanemisest. Ehitusmahud kohalikul ehitusturul vähenesid neljandas kvartalis 4,2 protsenti.
Sisemajanduse nõudlus kahanes hinnamõjusid arvesse võttes 3,0 protsenti. Võrreldes eelneva aasta sama kvartaliga oli selle näitaja muutus negatiivne viimati 2010. aasta esimeses kvartalis.
Langus on peamiselt põhjustatud ettevõtete kaupade ja tooraine varude ning kapitali kogumahutuse kahanemisest. Kapitali kogumahutus põhivarasse vähenes hindade mõju arvestades 1,2 protsenti, mõjutatuna peamiselt vähenenud investeeringutest valitsemissektoris.
Ettevõtete sektori vähenenud investeeringuid masinatesse ja seadmetesse tasakaalustas investeeringute suurenemine transpordivahendite põhivara liigis, mistõttu ettevõtete sektori kapitali kogumahutus jäi võrreldes 2012. aasta sama kvartaliga samale tasemele.
Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused suurenesid hinnamõjusid arvesse võttes 3,0 protsenti, mõjutatuna enim kulutuste suurenemisest vaba aja ja kultuurikaupadele ning -teenustele, samuti toidukaupadele ja alkoholita jookidele.
2013. aasta neljandas kvartalis kahanes kaupade eksport võrreldes varasema aasta sama kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes teist kvartalit järjest. Kaupade eksport kahanes 0,9 protsenti ja kaupade import 2,7 protsenti.
Enim mõjutas kaubavahetust elektroonikaseadmete sisse- ja väljaveo kasv ning mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete sisse- ja väljaveo kahanemine. Kaupade eksporti mõjutas oluliselt veel puidu ja puittoodete väljaveo kasv, kaupade importi aga muude tööstustoodete sisseveo suurenemine.
Netoekspordi osatähtsus SKPs oli 1,0 protsenti, püsides viimased kolm kvartalit stabiilsel tasemel.