Lauri: lähiajal ei saa välistada hinnalangust

Liina Valdre
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maris Lauri.
Maris Lauri. Foto: Peeter Langovits

Majandusanalüütik Maris Lauri kirjutab oma blogis, et praegu ei saa välista, et lähima poole aasta sees näeme ka hinnalangust.

Hinnatõusu aeglustumine aasta alguses on ootuspärane, võib-olla isegi mõneti tugevam prognoositust. Praegu ei saa välistada, et lähima poole aasta sees näeme ka hinnalangust aastases võrdluses. Väga palju sõltub välistest teguritest: kui toidukaupade ja eelkõige kütuste hinnatõus maailmas ei kiirene, siis pole ka Eestis oodata hinnatõusu kiirenemist. Kindlasti mitte märkimisväärses ulatuses.

Sisemine hinnasurve on nõrk vaatamata kasvavatele palkadele. Kuigi jaanuaris kasvas jaekäive ootamatult palju (7,1% aastases võrdluses), ei tähendanud see hinnatõusu kiirenemist. Põhjuseks oli eelkõige väga tugev konkurents kaubanduses. Kaubandusettevõtete müügiootused on niivõrd suured, et neid kokku pannes saame koguse, mis ilmselgelt käib Eesti ja siin käiva turisti ostuvõimest kõvasti üle.

Teine tegur, mis hinnatõus ohjab, on inimeste suhteliselt säästlik kulutamine ja madalad sissetulekud. Inimeste tarbimisharjumused muutusid kriisi ajal kardinaalselt ning kuigi nüüd saab mõnevõrra enam kulutada – ja seda ka tehakse -, pole vanad ajad tagasi tulnud. Väga võimalik, et niipea ei tulegi.

Ei tasu ka unustada, et kuigi keskmine reaalpalk on praeguseks  ületanud buumieelse taseme, ei kehti see kõigi töötajate kohta. Piisab kui heita pilk sektorite keskmistele palkadele: põllumajandus, töötlev tööstus, energeetika ja vesivarustust ning ITK naudivad küll varasemast kõrgemaid reaaltulusid, kuid ülejäänud sektorites on need endiselt buumiga võrreldes väiksemad. Nii mõneski sektoris väga palju väiksemad (nt finants- ja kinnisvarasektoris ning muudes teenindavates valdkondades), teistes suhteliselt vähem (nt ehitus, transport, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, haridus, tervishoid umbes 4%; avalik haldus umbes 8%, kaubandus umbes 3%).

Kui võtta aga arvesse, et väiksema sissetulekuga inimeste ostukorvi hinnadünaamika, siis tuleb tõdeda, et nende reaaltulud on endiselt kõvasti väiksemad varasemast. Seetõttu lähevad nad Soome tööle ja seetõttu ei saa nad ka väga palju oma kulutusi suurendada.

Praegune olukord annab põhjust oletada, et hinnatõus jääb sel aastal 1% kanti, kusjuures ei saa välistada ka vaid pooleprotsendist tõusu. Tugevam hinnatõus vajab väliseid surveid ja suuremat tarbija- ja tootjakindlust, see on aga taas kinni eelkõige välistes majandusoludes. Kui midagi tõsiselt negatiivset ei juhtu, siis peaks hinnatõus siiski aasta teises pooles juba selgemale tõusuteele asuma ning järgmisel aastal võiks oodata juba normaalset hinnatõusu.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles