Kallase idee ohustab Rail Balticut
7. märts 2014, 08:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel nädalal peetud Rail Balticu ekspertide kohtumine Balti riikide ühise raudteefirma aktsionäride lepingu koostamiseks nurjus. Nimelt teatasid Leedu esindajad, et neil ei ole volitusi Läti ja Eesti ettepanekute arutamiseks, sest tulevane peaminister Siim Kallas rääkis Reformierakonna suurkogul, et raudtee rajamiseks võiks korraldada rahvaküsitluse.
«Leedulased apelleerisid nõupidamist läbi kukutades, justkui eestlastel oleks plaan referendum korraldada,» ütles majandusminister Juhan Parts. «Uus nõupidamine toimub aprillis, aga mulle teeb muret, et leedulased on saanud Kallase sõnavõtust uue motiivi asjaga venitamiseks.»
Kui Balti riigid ei tule ühisettevõtte loomisega toime, ei ole võimalik saada raudtee ehitamiseks Euroopa Liidu lubatud abiraha. Partsi sõnul pole referendumi korraldamiseks mingit põhjust, sest raudtee rajamist toetatakse isegi nendes valdades, kus protesteeritakse trassi asukoha valikute pärast.
«Leedulased küsisid esimese asjana Kallase tehtud referendumi-ettepaneku kohta,» tõdes ekspertide grupis Lätit esindanud transpordiministeeriumi asekantsler Ilze Aleksandrovica. «Päevakorraga ei olnud võimalik edasi minna, sest leedulased polnud tegelikult üheski punktis ette valmistunud.»
Kuigi ekspertide komisjon pidi töötama kolmapäeval ja neljapäeval, väitis Leedu transpordiministeeriumi arenguosakonna direktor Arenijus Jackus, et tema ei lahkunud nõupidamiselt enneaegselt. «Me arutlesime kõikidel päevakorras olnud teemadel ja eesistuja Indrek Sirp soovitas kohtumise lõpetada eile (kolmapäeval – toim) ning Läti ja Leedu võtsid selle ettepaneku vastu,» selgitas Jackus. «Referendumi korraldamine on iga riigi õigus, minu ülesanne on läbi rääkida aktsionäride lepingu teemal ja ma ei saa selle (referendumi – toim) kohta midagi öelda.»
Eile Brüsselis Euroopa transpordivoliniku kohuseid täitnud Kallas kinnitas, et tema pole oma seisukohta uue raudtee ehitamise vajalikkuse kohta muutnud. Ta kinnitas, et Rail Balticut on Eestile ja Läänemere piirkonnale tervikuna vaja, sest tegemist on meile olulise transpordiühendusega, mis tagab tulevikus piirkonna majanduskasvu.
«Rahvaküsitluse toimumist pole veel keegi otsustanud. Üldkogul väljakäidu on minu hinnangul üks võimalik viis, kuidas trassivalikut Eestis lahendada,» selgitas arvatav tulevane peaminister.
«Tegelikult ei ole meil enam päevagi aega kaotada. See projekt ja Euroopa-poolne võimalik rahastamine on praegu ainulaadne võimalus meid Euroopaga täielikult ühendada. Infrastruktuuri mõttes on Eesti koos teiste Baltimaadega endiselt Venemaa osa.»
Pühapäeval Reformierakonna suurkogul peetud kõnes esines Kallas sõnastusega, mis seadis raudtee ehitamise kahtluse alla. «Olen valmis pakkuma, et teeme rahvaküsitluse, kas Rail Balticut on vaja. Kui arvatakse, et pole vaja, jätame ta ehitamata,» ütles ta. Riigikogu, kelle ülesanne on riigielu küsimustes rahvahääletuste korraldamine, ei näe vajadust korraldada Rail Balticu kohta referendum.
«Rahvahääletuse idee väljakäimine juhtis sellele võimalusele vaid tähelepanu, kuid Leedu delegatsioon kasutas öeldut ettekäändena,» selgitas riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas. «Majanduskomisjon pole referendumi korraldamist arutanud ning seda ideed ei toeta valitsus, samuti mitte ükski erakond.»
Majanduskomisjonis Keskerakonda esindava Kalev Kallo sõnul pole rahvaküsitluseks mingisugust vajadust, sest ühendus Euroopaga annab Eestile palju plusse. «Uus valitsus ja peaminister peavad nüüd selle supi ära sööma, mille nad ise oma mõtlematu jutuga on kokku keetnud,» lausus Kallo.
Kommentaar
Indrek Sirp
Rail Balticu projektijuht
Tallinnas kahele päevale kavandatud nõupidamine lõppes ühe päevaga, sest leedulastel polnud mitte üheski küsimuses kaasa rääkimiseks mandaati.
Kavas oli seitse teemat, mis on vaja enne ühisettevõtte aktsionäride lepingu sõlmimist lahendada.
Kuigi ühisettevõte hakkab asuma Riias, nõuavad leedulased, et ettevõte tegutseks Leedu seaduste järgi. Selline lahendus on põhimõtteliselt võimalik, kuid ei ole otstarbekas.
Kui meie soovime, et juhatuse esimees moodustaks oma meeskonna, siis leedulased tahavad juhatuses sarnaselt nõukoguga näha kõikide riikide esindajaid proportsionaalsel arvul.
Täiesti üllatuslikult ei sobi leedulastele meie pakutav nõue, et ühisettevõtte aktsionärid võtaksid kohustuse loodava ettevõttega ise konkureerima asuda.
Suured arusaamatused puudutavad Kaunasest Poola suunas rajatavat raudteelõiku.
Leedulased soovivad selle ehitada vanale nõukogudeaegsele raudteetammile, mis on nii käänuline, et seal saab sõita vaid 120 kilomeetrit tunnis. Rail Balticu tasuvusarvutused aga näevad ette rongide liikumiskiiruseks 240 kilomeetrit tunnis.
Suurimaks vastuoluks on endiselt Vilniuse ühendamine Rail Balticuga.
Meie hinnangul ei võimalda Euroopa Liidu seatud rahastamistingimused põhitrassi Vilniusest läbi viia, sest see lööb tasuvusarvutused paigast ära. Vilniuse saaks täiesti probleemivabalt trassiga ühendada Kaunase kaudu.
Olen läbirääkimiste ajakava pärast mures, sest kui me oleme lootnud iga nõupidamisega vähemalt mõneski punktis kompromissile jõuda ja vaidlusaluste küsimuste arvu vähendada, siis leedulased hoopis toovad iga kord uusi teemasid juurde.