RIA: pidev pealtkuulamine on kulukas

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anto Veldre
Anto Veldre Foto: Toomas Huik / Postimees

Riigi Infosüsteemi Ameti infoturbeekspert Anto Veldre sõnul pole tehniliselt keeruline üht või kaht sihtmärki pidevalt pealt kuulata, kuid niipea, kui sellega massiliseks minna, lähevad kulud püstloodis üles.

Gallup

 

 
Küsitluses on osalenud  inimest

Ta kirjeldas, et internetis levivad õudusjutud, kuidas üks riik on maa või vee all ühendanud klemmid külge tervele sidekaablile või üle võtnud mõne telefonikeskjaama sõbraliku naaberriigi pealinnas.

«Kuid alati taandub ülesanne sellele, et telefonikõnesid on peale «hankimise» ja salvestamise vaja ka veel kuulata ja sisu mõista. On vihjeid, et isegi maailma parimad eriteenistused ei saa selle ülesandega lõpuni hakkama,» selgitas Veldre. «Seega ei käi jutt mitte sellest, kas tehniliselt on võimalik midagi või kedagi pealt kuulata, vaid sellest, mis eemärgil seda tehakse ning mis on projekti eelarve.»

Tänapäeval on Veldre sõnul arvutid osaliselt võimelised inimkõnet mõistma, mis aitab nn teravate võtmesõnade nagu «pomm» või «plahvatus» puhul, kuid jääb küllalt hambutuks rahuliku omakeelse vestluse puhul.

Seda kuidas täpselt Eesti ametiisikuid pealt kuulatakse või milliste operatiiv-taktikaliste viisidega seda tehakse, Veldre ei tea.

«Ise olen nõuka aja laps, seega toru tõestes arvestan ma alati mõningase riskiga, et seltsimees majoril on klapid parasjagu peas. Ning päris sageli ütlen ma vestluspartnerile, et kuule, selles sidekanalis ma sellest teemast rohkem teada ei taha,» kirjeldas ta.

Veldre nendib, et tehnoloogia üha odavneb ning muutub seega üha kättesaadavamaks. Tema sõnul peaks hoopis tõusma teadlikkus, et inimesed ei usaldaks avalikule sidekanalile (internet, mobiiltelefon) andmeid ja infot, mida keegi teine saab tahtmise korral nende vastu ära kasutada.

 
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles