Eesti Nokia oleks liiga riskantne
6. märts 2014, 08:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilmselt on see isegi hea, et tänaseni pole leitud Eesti Nokiat, mida omal ajal innustas otsima president Lennart Meri. Nimelt oleks üks ja ainus superstaarettevõte majandusele liiga riskantne.
«Hea oleks viis superstaari, üks on liiga riskantne,» täpsustas konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum.
«Eestis pole nn superstaare või superettevõtteid, nagu Belgias, Saksamaal ja teistes riikides, mis tõstavad seal keskmise tootlikkuse väga kõrgele,» ütles Eesti Panga ökonomist Natalja Viilmann eile värsket Eesti konkurentsivõime raportit tutvustades.
«Meie väikesed ettevõtted ei tee tööd halvemini, aga väiksuse tõttu pole me suutelised suurte staaridega konkureerima,» lisas ta.
Eesti ettevõtete ebavõrdsus tootlikkuses on suhteliselt väike, ühe superstaari asemel on ettevõtete tuumik.
Ka Eestis võib mõni superettevõte tekkida, aga selle tõenäosus on väike.
«Superettevõtetega on nagu geeniuste sündimisega. See võimalus on meil olemas. Mida ettevõtlussõbralikum on keskkond, seda suurem on selle tekkimise tõenäosus,» sõnas Viilmann.
Üks väga hea näide superstaarettevõttest on Nokia. Tänu Nokiale kasvasid soomlaste sissetulekud ning riigile laekuvad maksud võrdlemisi kaua keskmisest enam. See, kuidas Soome oma superstaari kaotas, näitab, et ühe superstaari risk majandusele on samuti suur.
«Meie ettevõtete tuumik on üsna hästi hakkama saanud, aga Soome superstaar ei ole,» ütles Viimann.
Nokia mõjutas märgatavalt Soome sisemajanduse kogutoodangut üle 15 aasta. Kui 1995. aastal oli mobiilitootja osakaal vaid üks protsent Soome SKTst, siis 2000. aastaks, tehnoloogiabuumi haripunktiks, oli see kasvanud nelja protsendini. Üheksa aastat hiljem, kui Nokia raskused olid juba ilmsed, oli Nokia osakaal kahanenud taas 1,6 protsendini.
Tänu ettevõtte toodetud suurele lisaväärtusele andis Nokia 2000. aastal tervelt poole Soome majanduskasvust, aga finantskriisi ajal, 2008.–2009. aastal oli ettevõttest saanud majanduskasvu aeglustaja.
Väga suur oli hiilgeaegadel ka Nokia osakaal Soome ettevõtlusmaksutulus, ulatudes 2003. aastal tervelt 23 protsendini. Salos, kus asus üks Nokia tehastest, andis Nokia koguni 90 protsenti kohaliku omavalitsuse maksutulust. Järgnevatel aastatel vähenes Nokia osakaal Soome ettevõtluse maksutulus märgatavalt ning 2009. aastal oli see vaid 2,5 protsenti.
Aastatel 2001–2008 maksis Nokia makse 12,7 miljardit eurot, kirjutatakse Soome majandusinstituudi 2009. aastal avaldatud uurimuses.