Tänane Postimees avaldas loo Eesti Energia kahjunõudest Eleringi vastu, kus kirjutab, et Eesti Energia ei suutnud uut turukorraldust oma varasemas tegevuses ette näha. Eesti Energia hinnangul oli just vastupidi ja nad suutsid olukorda ette näha ja teha pingutusi.
Samal teemal kirjutab Eesti Energia blogis ettevõtte regulaatorsuhete juht Andres Tropp.
1. Kui kahe teineteisega ühendatud hinnapiirkonna (antud juhul Eesti ja Läti) vahel pole piisavalt ülekandevõimsust, tekivad hinnapiirkondade vahel elektrihinna erinevused. Juhul, kui ühes hinnapiirkonnas (Eestis) asuv elektrimüüja sõlmib teises hinnapiirkonnas (Lätis) asuva elektritarbijaga müügilepingu, siis kujutavad hinnapiirkondade vahel tekkida võivad hinnaerinevused elektrimüüjale riski, sest müügilepingu sõlmimisel tuleb ka võimaliku hinnaerinevuse suurust arvesse võtta.
2. EL on seadnud endale eesmärgiks liikmesriikide elektriturgude ühendamise hoogustamaks piiriülest kaubandust ja konkurentsi. Eesti ja Läti vaheline ülekandevõimsus pole kaugeltki ainuke, mis ei oma piisavat võimsust kõikide kaubanduslike voogude läbilaskmiseks. Seetõttu on EL-i määrusega 714/2009 kehtestatud liikmesriikidele siduv reegel, mille kohaselt liikmesriikide elektriturgude täies mahus üksteisega ühendamine on lubatud üksnes siis, kui on välja arendatud piiriüleste hinnaerinevuste riski tõhusalt maandada võimaldavad finantsturud. St. et elektrimüüjal on võimalik müügilepingu sõlmimisel piiriületamisega seonduv hindade erinevuse risk ära maandada.
3. Balti riikide elektriturud ühendati täies mahus* 3. juunil 2013. EL-i määruses kirjeldatud hinnariski tõhusalt maandada võimaldavad finantsturud sellel hetkel Balti riikides puudusid. Seetõttu uuris Konkurentsiamet 24. mail 2013 Eleringilt, et kas Balti turgude ühendamise eeltingimuseks seatud tõhusa finantsturu puudumine ei viita vastuolule EL-i määrusega? Elering viitas enda 27. mai 2013 vastuses, et EL-i määrus ei selgita kuidas finantsturu tõhusust tuleb mõõta. Seega võib selle eeltingimusega mitte arvestada. Tegelikult on Euroopa energiaturgude regulaatorite ühendus (ERGEG) juba 2007 aastal enda raportis fikseerinud, et finantsturu tõhususe hindamine on rahvusliku regulaatori pädevuses, kes peab koostama selle kohta raporti. Vastavat raportit Konkurentsiamet koostanud ei ole.
4. Teiseks oluliseks küsimuseks millele Konkurentsiamet Eleringi seisukohta küsis puudutas Eesti ja Läti vahelise ülekandevõimsuse puudujäägi (st. ülekoormuse) suurust ja etteennustatavust. Nimelt näeb nimetatud EL-i määrus ette, et juhul, kui ülekoormus on etteennustatav, siis tuleb selle ilmnemisel pakkuda elektrimüüjatele võimalust piiriületamise hinnaerinevuste risk maandada. Elering vastas 27. mail 2013 ametile, et Eesti ja Läti vahel ülekoormust praktiliselt ei esine ning selle ilmnemist pole võimalik ette ennustada. Lisaks teatas Elering ametile, et peale turgude ühendamist hinnaerinevused Eesti ja Läti vahel vähenevad.
5. Konkurentsiamet usaldas Eleringi avaldatud seisukohti ja jättis tähelepanuta elektrimüüjate protestid, milles viidati, et kui turud ühendatakse ilma EL-i määruses ettenähtud tõhusaid finantsturgusid juurutamata, siis saavad elektrimüüjad juba sõlmitud müügilepingute pealt majanduslikku kahju.
Balti elektriturgude ühendamisel tekkinud olukord
6. Alates 2013 aasta juuni lõpust ilmnesid Eesti ja Läti vahel suured elektrihinna erinevused. Suurimaks erinevuseks fikseeriti 75 EUR/MWh eest, mida on rohkem, kui keskmine elektrienergia hind Eestis. Keskmine hinnaerinevus Eesti ja Läti vahel kasvas 2013. aasta teisel poolaastal aasta varasemaga võrreldes ligi 2,5 korda (st ca 3 EUR/MWh-lt kuni ca 8 EUR/MWh-ni). Selline hinnaerinevuse kasv on kordades suurem, kui elektrimüüjate poolt normaalsel turul hulgihinnale lisatav marginaal, millest elektrimüüja peab katma oma kulud. Elektrimüüjad olid müügilepinguid sõlmides eeldanud, et neile tagatakse EL-i määruses ette nähtud riskimaandamise vahendid, kuid seda ei tehtud. Kuna Balti turgude ühendamise tagajärjel võimalus Eestist turuväliselt elektrit Lätti-Leetu tarnida puudus nagu puudus ka tõhus finantsturg, sai Eesti Energia ja selle tütarettevõtjad varem sõlmitud müügilepingutelt suurt kahju.
7. Elering suurte hinnaerinevuste ilmnemisel elektrimüüjatele hinnaerinevuste riski maandamise võimalust pakkuda ei soovinud. Vastupidi, Elering veenis Eesti turuosalisi, et Eesti ja Läti vahelistel liinidel ülekoormus praktiliselt puudub. Tekkinud olukorras pöördus Eesti Energia EL-i energiaturgude regulaatori (ACER) poole küsimusega, et kas Balti turgude ühendamine ilma tõhusat finantsturgu juurutamine on ikka õiguspärane? ACER kinnitas enda ametlikus kirjas, et turgude täiemahulise ühendamise eeltingimuseks on tõhusa finantsturu olemasolu, ilma selleta turgusid ühendada ei tohi.
8. Hinnapiirkondade vahelist ülekoormust mõõdetakse kõikides Põhjala riikides üksteisega ühendatud hinnapiirkondade vahel tekkivate hinnaerinevustega. St. et kui hinnapiirkondade vahel tekib hinnaerinevus, siis loetakse ülekoormus ilmnenuks. Tegemist on põhimõttega, mis tuleneb eelnevalt mainitud EL-i määrusest, mis ütleb, et ülekoormuse arvestus peab olema turupõhine. Mis saavad aga olla rohkem turupõhised kui elektrihinnad? Kuna Elering väitis jätkuvalt, et Eesti ja Läti vahel ülekoormus puudub, siis hindas Eesti Energia kuidas Elering ülekoormust üldse mõõdab? Selgus, et Eleringi kasutatav meetod on unikaalne. Sarnast ei kasuta keegi Põhjala riikides ega ka Euroopas. Kui Eesti Energia selgitas metoodika olemust Balti energiaturgude regulaatoritele, siis tunnistasid selle ebapädevaks nii Konkurentsiamet, kui ka Läti regulaator.
9. Olgu öeldud, et Eesti ja Läti vahel hinnaerinevuste (st. ülekoormuse) ilmnemine polnud Eesti Energiale üllatuseks. Ülekandevõimsuse ette ennustatav puudujääk Eesti ja Läti vahel on nii meile, kui ka Eleringile teadaolev juba 2010 suvest. Elering on ametlikus kirjavahetuses sellest informeerinud ka Balti energiaturgude regulaatoreid. Mitte midagi sellist, mis oleks seda olukorda muutnud, vahepeal toimunud ei ole. Seda kinnitavad ka Eleringi kodulehelt leitavad elektrituru ülevaated. Seega, Eleringi poolt Konkurentsiametile esitatud kinnitus, et Eesti ja Läti vahel ilmnev ülekoormus pole ette ennustatav ei ole tõsiselt võetav.
10. Kui elektrimüüjate kahjumid suurte hinnaerinevuste ilmnemise ja riskimaandusinstrumentide puudumise tõttu kuhjuma hakkasid (Leedus on tänaseks mitu elektrimüüjat pankrotti läinud), toimus Eleringi ümbersünd. Varasem lubadus Eesti ja Läti vaheliste hinnaerinevuste vähenemise kohta ununes kiiresti ning asuti rumalaid turuosalisi süüdistama ebapiisavas riskihalduses. Retoorikas viidati, et Balti turgude ühendamine oli plaanis juba 2010 aastal, mistõttu on kahjusaajad tekkinud kahjudes ise süüdi. Sellest, et Balti süsteemihaldurid võtsid ise turuosalistelt ära piiriüleste turuväliste tehingute tegemise võimaluse ja tõhusat finantsturgu ei juurutanud, eelistati aga vaikida.
11. Tekkinud olukorras otsustas Eesti Energia juhatus 11. septembril 2013 lõpetada Läti ja Leedu klientidega uute fikseeritud hindadega elektrimüügilepingute sõlmimise ning pöörduda EL-i institutsioonide poole õigusliku hinnangu saamiseks. ACER-i huvi tekkinud olukorra suhtes sundis nii Balti regulaatoreid, kui ka süsteemihaldureid tagant tõhusa finantsturu juurutamise osas. Esimesed selle instrumendid said turuosalistele kättesaadavaks alates 1. jaanuarist 2014. Kahjuks ei võetud ka selle juures arvesse turuosaliste huve, mistõttu pöördus Eesti Energia õiguse saamiseks Euroopa Komisjoni poole.
12. Kuigi õigusliku revisjoni koostamine koostöös EL-i institutsioonidega alles käib võib Balti ühisturu esimese 6 kuu kokkuvõtte juba ära teha. Tehtud „arendustöö“ krooniks on kahtlemata Balti suurima ja antud turusituatsioonis kõige konkurentsivõimelisemate tootmisvarade omaniku Eesti Energia Lätist ja Leedust väljasöömine. Viimase tulemusel on oluliselt kahjustatud Läti kodutarbijate turu avamise tõsiseltvõetavust kuna Eesti Energia puudumisel märkimisväärset konkurentsi Lätis ei teki. Leedu on hädas, sest odavama Eesti ja Põhjala elektri jõudmine sinna on kuni 2016 aastani, kui peaks valmima Leedu ja Rootsi vaheline merealune kaabel, efektiivselt blokeeritud. Suured võitjad on Eesti ja Läti süsteemihaldurid, kes teenisid 6 kuu jooksul kahe peale 25 miljonit eurot ülekoormuse tasu** . Ära ei saa unustada ka Eesti tarbijaid, sest Elering suunas kogutud raha põhivõrgutariifi alandamisesse.
„Areng“ jätkub, aga kuhu suunas?
13. Detsembris hakkas kuluaarides liikuma kumu, et Balti süsteemihaldurite järgmiseks prioriteediks on kaubandussuhete tihendamine Venemaaga „kõige lähemas tulevikus“. Kõlakad said kinnituse 24. jaanuaril 2014 toimunud Eesti elektrituru nõukojas, kus Eleringi juht kinnitas Läti-Leedu vastavat huvi, mistõttu ei saavat ka Elering sellest kõrvale jääda. Läti süsteemihaldur on seejuures avaldanud kartust, et juhul kui Balti riigid ennast Venemaale ei ava, võib Venemaa esitada nende majanduslike huvide diskrimineerimise eest Maailma Kaubandusorganisatsioonile (WTO) kaebuse. Olgu öeldud, et WTO reeglite kõige olulisemateks põhimõteteks on vastastikkus ja võrdne kohtlemine. Arvestades seda, et Venemaa enda elektriturg on Balti riikidele suletud ja piiriüleste ülekandevõimsuste kasutamise monopoolsed õigused on antud ühele Vene elektrimüüjale, ei ole spekulatsioonid sellise kaebuse esitamise osas isegi naljakad.
14. Arvestades toimunud arenguid on asi muidugi naljast kaugel. Olukorras, kus Balti riikide ja Soome valitsused ei ole suutnud ühiselt sõnastada nn kolmandate riikide (loe: Venemaa) suunalist elektrikaubanduse poliitikat (nagu BEMIP-i plaanis ettenähtud) ja tekkinud tühimikku on omal initsiatiivil ja ülehelikiirusel (Eleringi juhi sõnad) asunud täitma Balti süsteemihaldurid, ei ole uued ja õiguslikult kaheldavad „lahendused“, mida kiirelt läbi soovitakse suruda, välistatud.
15. Antud olukorras vajab Eesti seni juba tehtud ja tulevikus astutavate sammude osas tõsist analüüsi ning vigade parandust. Välja on vaja selgitada, kes on vastutavad elektrimüüjatele suurte kahjude tekitamise eest ja panna nad kahjude eest ka vastutama. Elektrikaubanduse arendamine Venemaaga saab toimuda üksnes vastastikkuse ja võrdse kohtlemise alusel. Kui need põhimõtted ei peaks Lätile ja Leedule sobima, siis tuleb anda hinnang kas meil on üldse põhjust nendega ühist elektriturgu arendada.
NB! Eesti Energia on esitanud Eleringile Balti turgude täieliku ühendamisega seonduvad faktid sh. süsteemihaldurite õigusvastane tegevus ja selle tulemusel tekitatud kahju maht Eesti Energiale ja selle tütarettevõtjatele, hindamiseks ja seisukohavõtuks. Vastamise tähtajaks on seatud 14. märts 2014.