Putini-vaatlejad täheldavad etteplaneerimist

Urho Meister
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vladimir Putin
Vladimir Putin Foto: SCANPIX

Juba Sotši olümpia eelõhtul oli paljudel Vene intellektuaalidel raskusi pidurežiimi sisselülitamisega – Moskva peal liikusid sahinad, et president Vladimir Putin planeerib mingisugust agressiivset liigutust ning et pärast mänge «juhtub midagi kohutavat».

Nüüd on Vene väed Ukraina pinnal ja mõtlejate mured selle valguses prohvetlikud, toonitab Financial Times.

Sõjaväeekspertide sõnutsi osutavad Venemaa sammud nädalate jooksul hoolikalt ettevalmistatud operatsioonile FSB osalusel.

FSB on Nõukogude Liidu julgeolekukomitee KGB järeltulija, kus algasid ka Putini ja mitmete tema administratsiooni mõjukate liikmete karjäärid.

«150 000 meest kaasavat sõjalist manöövrit ei saa lihtsalt nagu niuhti üles kloppida. 2000 täisvarustuses dessantväelast ei toimetata kohale, kui välgatab selline idee,» ütles ökonomist Johan Lybeck, kes töötas külma sõja päevil Rootsi relvajõududes Venemaale spetsialiseerunud luureohvitserina.

«Pange samuti tähele, et Vene Musta mere laevastik on saanud toetust Vene Balti mere laevastikult, ning lõppude lõpuks läheb ju ikka paar päeva aega, et need [laevad] sealt kohale ujutada. See oli nii plaanitud, et kõik sünnib vahetult pärast Sotši olümpiamänge,» ütles Lybeck.
Vene luure ja sõjaväega tuttavad allikad usuvad, et FSB agendid on tegutsenud Ukraina linnades vähemalt nädalaid, et eilseid-üleeilseid sündmusi ette valmistada.

«Ilmselt mängisid nad rolli mõne Vene-meelse miilitsaüksuse tekitamisel Krimmis, ning kindlasti oli nende panus suur Vene-meelsete meeleavalduste ja Maidani-vastaste protestide korraldamisel,» ütleb Moskvas baseeruv välisdiplomaat, kes haldab oma riigi kontakte Vene julgeolekuteenistustega.

Ühtlasi usub diplomaat, et Vene agendid osalesid Maidani meeleavaldustel – mõlemal poolel, et olukorda pingelisemaks kruttida.
Välismaised luureametnikud kalduvad nüüd teooria poole, et Putin otsustas juba enne olümpiat Ukraina presidendi Viktor Janukovõtši võimult eemaldada – olles jõudnud veendumusele, et viimane laastanuks lõpuks Ukraina majanduse ega olnuks usaldusväärne Ukraina hoidmisel Venemaa mõjusfääris.

Suurt rolli Janukovõtši kukutamisel mängis Ukraina märulipolitse Berkut, kuna verine kallaletung protestijaile muutis nood meelekindlamaks ning õhutas leegile viha presidendi vastu.

«Berkutisse imbumine ja selle töö juhtimine oleks tüüpiline FSB töö,» ütles Lybeck.
Pärast seda, kui Ukraina uus valitsus Berkuti laiali saatis, suundusid Berkuti ohvitserid Krimmi, kus Vene konsulaat neile Vene passe väljastama hakkas.

«Üks põhjus, miks Putin sellise taktika kasuks otsustas, oli veendumus, et ega läänest mingit erilist reaktsiooni ju ei tule,» ütles sõltumatus Vene telekanalis Dožd Heritage Foundationi Venemaa-ekspert Ariel Cohen.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles