Optikaäri dikteerib Instrumentarium
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Video ei ole enam kättesaadav.Kui kunagi olid ajad, mil prillid olid eelkõige tervisetooted ning ühte paari kanti, kuni see katki läks või silmade retsept oli muutunud, siis 2012. aastal müüsid Eesti optikaettevõtted optikatooteid 19,3 miljoni euro eest. Prillidest on saanud moetoode nii välimuse, kaubamärkide kui ka juurdehindluse poolest.
Optikaäride turu liider on siinmail ülekaalukalt Instrumentarium Optika, mis kuulub alates 2010. aastast 40 riigis tegutsevasse Grand Visioni kontserni ning on ka ainus välismaisel kapitalil põhinev optikaäri Eestis. 2012. aastal oli Instrumentariumi turuosa jaemüügiturul 18,6 protsenti.
Suuresti moekaup
Viimastel aastatel on Instrumentarium agressiivsete ja lõputute allahindlustega pannud oma kodumaised konkurendid raskesse olukorda.
«Konkurents on suunatud rohkem allahindlustele kui tippkvaliteedile,» ütles erinevate kaubamärkide nagu Pere Optika ja Säästuoptika all tegutseva Optilise Grupi juhatuse liige Jaan Põrk. «Vajadus on turul positsiooni haarata ja sellega pannakse kvaliteet surve alla.»
Ta tõi välja, et inimesed näevad sageli ainult allahindluse numbreid ja tihti ei lase enam isegi soovitada, mida nende silmad tegelikult vajavad.
«Tipptehnoloogia toodetele ei ole võimalik 50-protsendilist allahindlust teha,» ütles Põrk.
Tema sõnul on Instrumentarium olnud Eesti turul juba kümmekond aastat, kuid uut müügistrateegiat on nad kasutanud umbes kolm aastat.
«Alates sellest ajast, kui Soome turule läks Inglise odavmüügikett Specsavers. Nende tuleku tõttu on ka Eestis nüüd jäänud vähemaks neid Soome inimesi, kes tahtsid saada siit odavamaid tooteid kui Soomes,» selgitas Põrk.
Pro Optika poode pidava OptiPRO juht Bruno Lauri nentis samuti, et ülitihe konkurents, võitlus turuosa pärast ning tarbija ootused allahindluste suhtes on viinud lõputute allahindlusteni.
Ka Eesti Optiku juht Jevgeni Smirnov ütles, et Instrumentarium avaldab kohalikele kettidele survet.
«Neil on raamide omahind niivõrd madal, kuna samasse kontserni kuuluvad ühe maailma suurimad optikatootjad,» kirjeldas ta.
Smirnov tõi ka välja, et suurtesse kaubanduskeskustesse on peaaegu võimatu sisse saada. «Kahjuks on mitmete keskuste haldajatel oma filosoofia ja suhted Soome partneritega. Stockmannis on Instrumentarium, Viru keskus on soomlaste käes ja nad soosivad ka oma firmasid sinna,» rääkis ta.
Põrki kinnitusel tehakse suurt käivet kaubanduskeskustes, aga sinna saamine on väga kallis. Samas on tema sõnul kallite müügipindade rentimisega võetud risk ennast tavaliselt ära tasunud.
«Eesti kapitalil põhinevad firmad püüavad igati Instrumentariumile vastu hakata. Kui on võimalik nende kõrval töötada, siis me võidame,» selgitas Põrk. «Kui tahad huntide seas elada, siis peab huntidega ulguma.»
Arvutades ettevõtete majandusaasta aruannetest välja optikatoodete juurdehindlused, selgub, et need on sarnased moekaupadega – keskmiselt 60–80 protsendi ümber.
OptiPRO juhi Lauri sõnul järgivad päikeseprillid ja prilliraamid praegu samuti moetrende, nii nagu riided ja muud aksessuaarid. «Vastavalt trendidele muutuvad kujud, värvid ja ka materjalid, seega on see suuresti moekaup, mis aitab lisaks heale nägemisele kaasa ka inimese isikupärale või imago muutusele,» kirjeldas ta.
Hinnad langevad
Lauri selgitas, et prilliraamid ja päikeseprillide juurdehindlused on tõepoolest sarnased moekaupadega, kuid tuleb arvestada ka sellega, et suurt osa kaubast ei ole võimalik müüa täishinnaga, kuna sesoonsus on lühike.
«Näiteks päikeseprillidel, mida on Eestis võimalik geograafilise asukoha tõttu müüa normaalhinnaga vaid kolm kuud ja sedagi siis, kui on ilus kevad,» rääkis ta. «Siis tuleb asuda juba tegema allahindlusi, et vabaneda kaubast, et saada kätte päikeseprillide alla pandud raha ja valmistuda ostma uut trendikamat kaupa uueks hooajaks.»
Lisaks tõi Lauri välja, et prillid ja päikeseprillid on üks väheseid kaupu Eestis, kus tänu konkurentsile pole hinnad võrreldes krooniajaga tõusnud, vaid pigem langenud. Kontaktläätsede hinnad on langenud näiteks suisa viiendiku võrra.
«Prillidele kulutatakse reeglina vähem kui teistele moekaupadele või aksessuaaridele. Kui aga võrrelda luksusbrändide prilliraame ja päikeseprille teiste brändiaksessuaaridega või toodetega (kotid, kingad, teksad, mantlid, lõhnad, kosmeetika), siis julgen väita, et brändiprillid või päikeseprillid on kättesaadavama hinnaga kui teised bränditooted,» rääkis ta.