Rein Minka: ühiskonnas on tajutav keskpanga rolli mittemõistmine
1. märts 2014, 12:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
E24.ee küsis Eesti Panga nõukogu liikmeks kinnitatud majandusteadlastelt ja poliitikutelt arvamust majanduse juhtimise ja Eesti Panga rolli kohta. Eesti Panga endine asepresident Rein Minka sõnul on ühiskonnas tajutav mõningane keskpanga rolli mittemõistmine.
Kas Eesti Panga roll peaks olema Eesti majanduse korraldamisel suurem?
Eesti Põhiseadus ja Eesti Panga seadus määratlevad eesmärgid, ülesanded ja volitused, mida Eesti Pank Eesti majanduselus osalemisel täidab. Ma ei ole teadlik, et ülesannete ning nende täitmise osas oleks ühiskonnas tärkamas või tärganud selge rahulolematus. Küll on aegajalt tajutav mõningane keskpanga rolli mittemõistmine. Pean seda mittemõistmist valdavalt Eestis riigi taastamiseelselt antud hariduse puudujäägiks – ei sõnagi keskpangandusest.
Kas kokkuhoiupoliitika on ennast õigustanud või oleks pidanud valima USA ehk raha juurde trükkimise tee?
Kokkuhoiupoliitika kui rahapoliitika teostamise võte on keskpankade tegevjuhtide tegevusvaldkond. Rahapoliitika ega ka rahanduspoliitika ei ole Eesti Panga nõukogu tegevusvaldkond, seetõttu on üsna ebaoluline, missugust rahapoliitikat ma selles mõttes toetan. Järelevalvajana pean oluliseks, et rahapoliitika oleks ajakohane, mõistetav, vajadustest lähtuvalt eesmärgipärane ja teostajate võimaluste piires juhitud. Neid teemasid on Eesti Panga nõukogus järelevalveliselt ikka arutatud.
Kui palju peaks Eesti Pank oma kasumist andma riigieelarvesse?
Eesti Panga kasumi eraldamise aluspõhimõtted on kirjas Eesti Panga nõukogu kehtestatavas kasumijaotuse strateegias. Eesti Panga nõukogu hindab igal aastal korraliselt kasumijaotuse strateegia paikapidavust ja eesmärgipärasust.
Kuna Eesti Pank on olnud euroala üks vähemkapitaliseeritud keskpankasid, siis viimastel aastatel on Eesti Panga nõukogu seadnud eesmärgiks keskpanga kapitaliseeritust iga-aastaselt kasvatada. Missugune on selleks sobiv tempo ja kas ning missuguses ulatuses tuleb kasumi eraldamisel riigieelarvesse arvesse võtta võimalikke erakorralisi asjaolusid, seda ei ole arukas etteulatuvalt spekuleerida.
Eesti Panga esmane ülesanne on hinnastabiilsuse säilitamine. Kas Eesti Pank saab sellega hakkama?
Rahapoliitika teostajate üle järelevalvamine ei sisalda võimalust ega kohustust anda rahapoliitikasse puutuvaid juhiseid ja nõuandeid. Vastupidi, neist on vastavalt seaduslikele volitustele järelevalvajal lausa sobilik hoiduda.
Väärtuslikku hinnangut on parem rahapoliitikale anda väga konkreetsete asjaolude puhul ja väljatoomisel. Üldhinnang, et Eesti Pank on oma ülesannetega hästi hakkama saanud ja hinnastabiilsus, mis Eestis ei võrdu 0% se ega ka 2% se hinnatõusuga, on tagatud, ei ole just eriti väärtust loov seisukohavõtt.
Kas valitsus kuulab piisavalt Eesti Panga sõna otsuste vastu võtmisel?
Oma kogemuste põhjal tean, et ka Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga vastastikune kuulamine ja mittekuulamine, rääkimine ja mitterääkimine sõltub mõlemast osapoolest, mitte ainult ühest. Hea üksteisemõistmine ei tähenda osapooltele oma põhimõtete hülgamist või selgrootust, pigem lugupidamist ning arvestamist. Kui meedias avaldatud valitsuse ja keskpanga erimeelsusi meenutada, siis need pole olnud olemuslikku laadi, vaid pigem erimeelsused väljaöeldu korrektsuse teemadel. Eks seegi näita, et koos töötades on suudetud leida ühiskonda tervikuna arvestades erinevatele huvidele sobivaid lahendusi.