Kaie Kerem: valitsus kuulab piisavalt Eesti Panga sõna
1. märts 2014, 11:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
E24.ee küsis Eesti Panga nõukogu liikmeks kinnitatud majandusteadlastelt ja poliitikutelt arvamust majanduse juhtimise ja Eesti Panga rolli kohta. TTÜ professor Kaie Kerem leiab, et valitsus kuulab piisavalt Eesti Panga sõna majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisel.
Kas Eesti Panga roll peaks olema Eesti majanduse korraldamisel suurem?
Eesti Pangal on piisavalt suur roll Eesti majanduselu korraldamisel. Teatavasti on Eesti Panga president Euroopa Keskpanga Nõukogu liige ja võtab võrdsetel alustel euroala teiste keskpankade presidentidega osa eurosüsteemi puudutavate majandusotsuste langetamisest ning omab otsustusõigust euroala ühtse rahapoliitika kujundamisel.
Lisaks sellele jälgib Eesti Pank finantssüsteemi toimimist ja annab välja Finantsstabiilsuse ülevaadet, mis on omakorda aluseks erinevate institutsioonide ja ettevõtete majandusprognooside koostamisel.
Kas kokkuhoiupoliitika on ennast õigustanud või oleks pidanud valima USA ehk raha juurde trükkimise tee?
Kokkuhoiupoliitika all mõeldakse esmajoones fiskaalpoliitilisi samme eelarvetasakaalu parandamiseks. Selles osas on euroala olnud üsna järjekindel ja edukas. Mis puudutab rahapoliitikat, siis on nii USA Föderaalreserv kui ka Euroopa Keskpank teostanud kasvu toetavat rahapoliitikat. Need sammud on olnud erinevad tulenevalt finantssektori erinevusest USA ja euroala vahel.
Euroalal, kus on suurem osakaal pangandusel, on antud likviidsuslaene pankadele, USA-s, kus on suurema osakaaluga finantsturud, on rohkem ostetud erinevaid finantsvarasid. Mõlemal juhul on rahapoliitika toetanud majandusolukorra parandamist.
Kui palju peaks Eesti Pank oma kasumist andma riigieelarvesse?
Jätan antud küsimusele vastamata.
Eesti Panga esmane ülesanne on hinnastabiilsuse säilitamine. Kas Eesti Pank saab sellega hakkama?
Selles küsimuses on väga oluline aru saada, et kõigi euroala liikmesriikide keskpankade ühiseks ülesandeks on hinnastabiilsus euroalal tervikuna, mida defineeritakse, kui inflatsioon alla kahe protsendi, kuid selle lähedal keskpikal perioodil. Sellega on ka tervikuna hästi toime tuldud. Kuna euroala riikide majandusolukord on erinev, siis on mõnevõrra erinev ka inflatsioon euroala erinevates riikides. Nende inflatsiooni erinevustega tegelemiseks on muud poliitikad - näiteks valitsuse fiskaalpoliitika ja makrofinantsjärelevalvelised meetmed.
Kas valitsus kuulab piisavalt Eesti Panga sõna otsuste vastu võtmisel?
Arvan, et valitsus kuulab piisavalt EP sõna majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisel. Minu teadmise kohaselt on Eesti Panga üheks oluliseks ülesandeks nõustada valitsust majanduspoliitika küsimustes. Teatavasti on Eesti Panga ülesandeks finantssektori statistika kogumine ja maksebilansi koostamine. Finantsstatistika ja maksebilanss on omakorda aluseks riigieelarve koostamisel.