Ardo Hansson: Eesti ainus võimalus oli riigieelarve tasakaalu viia
2. märts 2014, 09:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
E24.ee küsis Eesti Panga nõukogu liikmeks kinnitatud majandusteadlastelt ja poliitikutelt arvamust majanduse juhtimise ja Eesti Panga rolli kohta. Ainsana keeldus küsimustele vastamast Eesti Panga nõukogu esimees Mart Laar, kes suunas küsimused edasi Eesti Panga presidendile Ardo Hanssonile. Seetõttu kaasasime vastajate ringi keskpanga tegevjuhi.
Kas Eesti Panga roll peaks olema Eesti majanduse korraldamisel suurem?
Üldise põhimõttena ma leian, et hinnastabiilsuse tagamine on parim, mida keskpank saab ühiskonnale pakkuda pikaajalise majanduskasvu jaoks. Sellise rolli on seadusandja ka kirja pannud Eesti Panga seadusse.
Eesti Panga roll on ajas muutunud ja muutub ka edaspidi. Lähivaates oleme mõnes kohas aktiivsemad ja mõnes mitte. Pankadevahelise jaemaksete süsteemi Eesti Pank enam ei halda, nii et selles vallas teeme veebruarist vähem.
Teisalt on kasvanud meie roll Eesti majanduse riskide jälgimisel, mis on olnud üks osa Euroopa reaktsioonist kriisile. Sel nädalal pani Riigikogu meile kohustuse moodustada keskpanga juurde eelarvenõukogu, mis hakkab hindama riigi eelarve kestlikkust.
Samal põhjusel on kasvanud Eesti Panga roll makrofinantsjärelevalves, mis lihtsalt öeldes on ülesanne jälgida seda, kuivõrd tasakaalus on Eesti majanduse areng. Järelevalve raames tehtud analüüsi põhjal saab rakendada erinevaid lahendusi, kuidas tekkinud ohte majandusele maandada. Näiteks kui liiga kiire laenukasv tekitab ohte, siis saab pankadelt nõuda täiendavaid kapitalipuhvreid.
Kas kokkuhoiupoliitika on ennast õigustanud või oleks pidanud valima USA ehk raha juurde trükkimise tee?
Riigid, millel õnnestub säilitada ligipääs finantsturgudele mõistlike intressimäärade juures, võivad tõepoolest kaaluda erinevate lähenemiste plusse ja miinuseid. Teistes riikides, sealhulgas Eestis ja teistes Balti riikides aastail 2008-2009 puudus see valikuvõimalus. Ainus võimalus oli riigieelarve tasakaalu viia.
Erinevat lähenemist kasutanud riikide kogemusi võrreldes ilmnevad resoluutsema tegevuse mitmed eelised. Majanduslangus Balti riikides kestis umbes kaks aastat, millele järgnes kiireim majanduskasv Euroopas. Mõnes teises Euroopa riigis, mis valis „pehmema“ kohandumise, on majanduslangus kestnud juba pea kuus aastat, mille jooksul on riigivõla koormus väga oluliselt kasvanud. See omakorda pärsib nende majanduste edaspidist arengupotentsiaali. Kokkuvõttes leian, et rahandusasjade kiire korrastamine on pigem positiivne kui negatiivne.
Kui palju peaks Eesti Pank oma kasumist andma riigieelarvesse?
See on küsimus Eesti Panga nõukogule, nad teevad selle otsuse sõltumatult. Nõukogu kehtestatud kasumijaotuse strateegia järgi annab keskpank riigieelarvesse eelmise aasta kasumist 0-25 protsenti. Nõukogu võib igal aastal vaadata strateegiat üle. Viimastel aastatel on nõukogu võtnud eesmärgiks pikaajaliselt kasvatada keskpanga reserve, sest need on teiste euroala keskpankadega võrreldes suhteliselt väikesed.
Eesti Panga esmane ülesanne on hinnastabiilsuse säilitamine. Kas Eesti Pank saab sellega hakkama?
Alustan veidi kaugemalt. Euroala riikides teevad euroala keskpangad rahapoliitikat ühtselt ja euroala keskmist inflatsiooni silmas pidades. Nii et Euroopa Keskpanga nõukogus intressiotsust langetades on mul kohustus vaadata euroala keskmisi näitajaid ja unustada see, et ma olen Eesti Panga president.
Ühtsest rahapoliitikast ei tule midagi välja, kui iga riik kisub tekki endale. Euroalal on praegu inflatsioon alla seatud eesmärgi, milleks on hinnakasv veidi alla 2 protsendi aastas keskpikas perspektiivis. Samas on hinnatõusu ootused ankurdatud 2 protsendi juures ja kogu euroala ajaloo keskmine inflatsioon jääbki veidi alla 2 protsendi.
Eestis on olukord teine, meil on olnud euroala keskmisest kõrgem inflatsioon. Euroala keskmisest pisut suurem inflatsioon Eestis on ootuspärane ja tuleneb kiirema majanduskasvu mõjust ning suhtelise sissetulekutaseme ühtlustumisest euroala omaga. Probleem tekib siis, kui me hakkame euroala keskmisest liialt palju erinema.
Selle jälgimine ja põhjustest arusaamine vajab head analüüsi ja seda me teeme Eesti Pangas regulaarselt. Tuleb aga aru saada, et euroala ühtse rahapoliitika tõttu ei saa Eesti Pank kehtestada eraldi intressimäärasid laenurahale Eestis. Meie lahendused inflatsiooni ohjamiseks on teised, üks neist on majandustsükli mõjusid tasandav konservatiivne eelarvepoliitika.
Kas valitsus kuulab piisavalt Eesti Panga sõna otsuste vastu võtmisel?
Ma ütleks, et koostöö on konstruktiivne. Oluline on, et valitsus küsiks Eesti Panga arvamust majanduspoliitiliste otsuste tegemisel ning keskpank pakuks sisulist, tehnilist ja erapooletut nõu.