Olukorrast riigis: Eesti Panga uus nõukogu annab aru
27. veebruar 2014, 08:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees küsis Eesti Panga nõukogu liikmeks kinnitatud majandusteadlastelt ja poliitikutelt arvamust majanduse juhtimise ja Eesti Panga rolli kohta. Ainsana keeldus küsimustele vastamast Eesti Panga nõukogu esimees Mart Laar, kes suunas küsimused edasi Eesti Panga presidendile Ardo Hanssonile. Seetõttu kaasasime vastajate ringi keskpanga tegevjuhi.
Küsimused
1. Kas Eesti Panga roll peaks olema Eesti majanduse korraldamisel suurem?
2. Kas kokkuhoiupoliitika on ennast õigustanud või oleks pidanud valima USA ehk raha juurde trükkimise tee?
3. Kui palju peaks Eesti Pank oma kasumist andma riigieelarvesse?
4. Eesti Panga esmane ülesanne on hinnastabiilsuse säilitamine. Kas Eesti Pank saab sellega hakkama?
5. Kas valitsus kuulab piisavalt Eesti Panga sõna otsuste vastu võtmisel?
Ardo Hansson
Eesti Panga president
1. Hinnastabiilsuse tagamine on parim, mida keskpank saab ühiskonnale pakkuda pikaajalise majanduskasvu jaoks. Sel nädalal pani riigikogu meile kohustuse moodustada keskpanga juurde eelarvenõukogu, mis hakkab hindama riigi eelarve kestlikkust. Samal põhjusel on kasvanud Eesti Panga roll makrofinantsjärelevalves, mis lihtsalt öeldes on ülesanne jälgida seda, kuivõrd tasakaalus on Eesti majanduse areng.
2. Majanduslangus Balti riikides kestis umbes kaks aastat, millele järgnes kiireim majanduskasv Euroopas. Mõnes teises Euroopa riigis, mis valis «pehmema» kohandumise, on majanduslangus kestnud juba pea kuus aastat, mille jooksul on riigivõla koormus oluliselt kasvanud. See omakorda pärsib nende majanduste edaspidist arengupotentsiaali.
3. See on küsimus Eesti Panga nõukogule, nad teevad selle otsuse sõltumatult.
4. Eestis on olnud euroala keskmisest kõrgem inflatsioon, mis on ootuspärane ja tuleneb kiirema majanduskasvu mõjust ning suhtelise sissetulekutaseme ühtlustumisest euroala omaga. Tuleb aru saada, et euroala ühtse rahapoliitika tõttu ei saa Eesti Pank kehtestada eraldi intressimäärasid laenurahale Eestis. Meie lahendused inflatsiooni ohjamiseks on teised, üks neist on majandustsükli mõjusid tasandav konservatiivne eelarvepoliitika.
5. Koostöö on konstruktiivne.