Bloomberg: 7 põhjust, miks Putin Ukrainast ei loobu

Urho Meister
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vladimir Putin
Vladimir Putin Foto: SCANPIX

Bloomberg Businessweek on lugenud kokku vähemalt seitse põhjust, miks Vene president Vladimir Putin Ukrainat oma otsustes omapead ei jäta.

Uhkus: 2005. aastal ütles Putin, et Nõukogude Liidu lagunemine oli 20. sajandi «suurim geopoliitiline katastroof». Sellest perspektiivist vaadatuna ei oleks Putin Ukrainat orbiidilt ära lastes parem kui Mihhail Gorbatšov, kelle päevil «katastroof» aset leidis.

Kaubandus: Putin tahab, et Ukraina liituks äsjaloodud tolliliiduga, kuhu lisaks Venemaale kuuluvad seni vaid Valgevene ja Kasahstan.

Ajalugu: Venemaal ja Ukrainal on sügavad ajaloolised sidemed alates Kiievi-Vene hiilgeaegadest 11. ja 12. sajandil.

Riiklus: 2008. aastal tsiteeris Vene ärileht Kommersant NATO delegatsiooni liiget, kelle sõnutsi ütles Putin USA tolleaegsele presidendile George W. Bushile: «Saad aru, George, Ukraina pole isegi riik.» 2009. aastal kordas Putin heakskiitvalt Ukraina kohta öeldud sõnu, et viimane on «väike Venemaa».

Krimm: kuni aastani 1954 oli Krimm osa Venemaast. NSVLi ülemnõukogu presiidiumi otsusega anti poolsaar Ukrainale, väidetavalt «vennalike suhete süvendamiseks».

Merevägi: Sevastoopoli linnas Krimmi poolsaarel asub Venemaa Musta mere laevastiku baas. Ebasõbraliku valitsuse võimule tulles võiks tekkida vajadus laevastik mujale kolida.

Energia: Venemaa peamine välisvaluuta allikas on maagaasi müük Euroopasse. Suur osa gaasist kulgeb torudega läbi Ukraina. Torud peaksid olema sõbralikes kätes.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles