Riik hakkab korrastama kaootilist kiirlaenuturgu
25. veebruar 2014, 08:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiirlaenuturu reguleerimise võimalikeks eeskujudeks peetakse Soomet ja Lätit.
Niipea kui meie ettevõtlusmaastikule ilmusid kiirlaenufirmad, ilmnesid kohe ka probleemid – ülikõrged intressi- ja krediidikulukuse määrad, laenuvõlgade kiire minek kohtutäiturite kätte, inimeste sattumine võlaspiraali, laenude võtmine laste arveldusarvetele ja muu taoline. Kiirlaenuvõlgadest on seega saanud sotsiaalne probleem.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on viimasel ajal kiirlaenuturgu analüüsinud ning selle tulemused esitati jaanuari lõpus riigikogu rahanduskomisjonile.
Töörühm vaeb ettepanekuid
Ministeeriumi eestvedamisel moodustati töörühm, kuhu lisaks majandusministeeriumile kuuluvad rahandus-, justiits- ja sotsiaalministeerium, finantsinspektsioon ning tarbijakaitseamet, kes peaks töötama välja ettepanekud, millega plaanitakse minna valitsuskabinetti. Ametnikud loodavad, et valitsus annab ministeeriumidele ülesanded nende haldusalasse jäävate ettepanekutega edasi töötada ning siis esitada seaduseelnõud.
Kuidas kiirlaenufirmasid reguleerida kavatsetakse, esialgu väga selge ei ole. Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus ütles, et justiitsministeerium peab kiirlaenufirmade tegevuse täpsemat reguleerimist oluliseks küsimuseks.
«Kiirlaenuturu täiendava reguleerimise vajaduse valguses oleme näiteks teinud ettepaneku vähendada krediidikulukuse ülempiiri. Selleks on juba varasemalt seatud piirangud krediidikulukuse suurusele ning laenuandjale on seadusega pandud kohustus kontrollida tarbija võimet laen tagasi maksta,» ütles Niklus.
Samuti peab laenuandja andma laenusaajale lepingu kohta olulist infot. Tarbijakrediidilepingutes ei ole lubatud nõuda leppetrahvi ja tarbijal on võimalik nõuda viiviste vähendamist.
«Samuti oleme kaalunud kõrvalkulude ehk sissenõudmiskulude piiramist ning vahekohtute kasutamise keelamist nii tarbija ja ettevõtjavahelistes vaidlustes laiemalt kui ka kiirlaenu ehk tarbijakrediidi küsimuste puhul,» sõnas ta.