Uus transpordi arengukava näeb ette rongireisijate arvu kahekordistumist

Helen Mihelson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elroni rong.
Elroni rong. Foto: Mihkel Maripuu

Uus transpordi arengukava rõhub ühistranspordi integreerimisele ning ligipääsu parandamisele, võttes eesmärgiks rongireisijate arvu kahekordistamise aastaks 2020.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) tutvustas täna kolmapäeval riigikogus lõpphääletusele jõudvat transpordi arengukava, milles kätketud suuremad teemad jagunevad neljaks - ühistransport, maanteeliiklus, rahvusvaheline ühendus ja liikumiskeskkond. Neist viimase puhul on arvestatud ka võimalustega, mida pakuvad erinevad nutiseadmed.

Rohkem ühistranspordi kasutajaid

MKMi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Toomas Haidak rääkis täna arengukava tutvustades, et Eesti on viimasel 20 aastal liikunud selles suunas, et autode osakaal on tõusnud, trend, mida ministeerium püüab peatada, nii et suureneks jalgsi ja rattaga liikumise ning ühistranspordi osakaal.

«Osakaal ei ole eesmärk iseenesest, vaid et nendega (jalgratta ja ühistranspordiga - toim.) liikumine muutuks mugavaks, et inimesed suhtuksid sellesse positiivselt,» sõnas Haidak. Ta lisas, et tänu nutilahenduste ja juhtmeta andmeside plahvatuslikule levikule on järjest rohkem rakendusi, mis võimaldavad ühistranspordi või rattakasutuse mugavamaks muuta. Samas nentis Haidak, et see on pigem tulevikkuvaatav suund ning praegu tuleb rõhuda sellele, et olemasolev taristu korras hoida.

Uus arengukava näeb ette ka kogu teedevõrgu kvaliteedi parandamist. Haidak rääkis, et praegu on kõrvaltvaatajale halvas või väga halvas seisukorras olevate teede arv suur, eesmärk on selliste teede osakaalu vähendada.

Kaks korda rohkem rongireisijaid

Ministeerium tõi välja, et ühistranspordi valdkonnas taandub selle korraldamine neljale väiksemale valdkonnale: üleriigiline, regionaalne ja kohalik ühistransport ning nende kolme integreerimine. Haidak märkis, et ehkki uued rongid ning nii platvormid kui raudteed on rekonstrueeritud, saab ikka paremini.

Ta tõi välja, et kuigi raudteeliikluses on kvaliteet paranenud, on probleemseteks kohtadeks näiteks platvormidele ligipääs autoga, auto parkimine ning kõnniteede puudumine, mis ei motiveeri inimesi rongi kasutama. «Aastaks 2020 on eesmärk, et rongireisijate arv kahekordistuks,» ütles Haidak.

Samuti näeb uus arengukava ette muudatusi regionaalses ühistranspordis, nimelt on eesmärk minna üle suurematele regioonidele. Haidak tõi välja, et regionaalse ühistranspordi korraldamine 15 maakonna baasil on asjatu killustamine.

Kuna praamiliiklus saartega on viimase kümne aasta jooksul teinud läbi suure kvaliteedihüppe, ministeerium samalaadset hüpet ei plaani. Küll aga näeb uus arengukava ette saavutatud kvaliteedi säilitamist.

 «Transpordi arengukava 2014-2020» jõuab riigikogus lõpphääletusele homme.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles