MKM: samaaegselt Rail Balticuga tuleb arendada raudteed ka idasuunal

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raudtee
Raudtee Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Käesoleva eelarveperioodi jooksul soovib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) tunduvalt laiendada võimalusi Venemaa-suunaliseks reisijate- ja kaubaveoks.

«Tänu elektroonilisele piirijärjekorrale oleme küll autod maanteelt ära saanud, aga see veel ei tähenda, et piiride läbilaskevõime oleks suurenenud. Tehtavate investeeringute tagajärjel võiks läbilaskevõime suureneda nii 50 protsenti, aga ka sellest ei pruugi piisata,» rääkis ministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Toomas Haidak teisipäeval ajakirjanikele transpordi arengukava tutvustades.

«Põhimõtteliselt tähendab see seda, et Narva jõele tuleb ikkagi sild ehitada,» lisas transpordi asekantsler Eero Pärgmäe.

Turismi ja rahvusvaheliste ühenduste arendamine tähendab ka seda, et parandada tuleb rongiühendust Peterburi ja Moskvaga, rääkis Haidak.

«Praegu sõidavad Peterburi liinil praktiliselt üleeelmise põlvkonna rongid. Koostöös erasektori ja Venemaaga võiks ju õnnestuda uute rongide liinile toomisega ja sõiduaegade oluline parandamine. Ja sõiduaega annab vähendada justnimelt piiril kuluva aja vähendamisega,» selgitas Haidak.

Lisaks Rail Balticule ning raudteeühenduste parandamisele Venemaa ja Lätiga on ministeeriumi eesmärgiks suurendada rongiliikluse suuremat integreerimist muude transpordivõimalustega.

«Praegu on meil tehtud investeeringud raudtee infrastruktuuri ja näiteks peatustesse, aga need peatused peavad paremini haakuma ülejäänud liikumistega, olgu selleks siis ratta- või autoparklad,» rääkis Haidak.

Suurematest projektidest on uues transpordikavas mõeldud veel Tapa ja Tartu vahelise raudtee remondile. Raudteele ja sellele ligipääsule on uuel eelarveperioodil kavas kulutada 100 miljonit eurot, millest enamus tuleks Euroopa Liidust. 25 miljonit eurot aastas kulutab oma infrastruktuuri korrastamisele Eesti Raudtee ise.

Transpordi arengukava 2020 läheb riigikogus lõpphääletusele kolmapäeval.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles