Jaanuaris vähenes kaubavedu raudteel pronksiööjärgse aja tasemele, suurimat osa mängis naftavedude üle aastate väikseim maht.
Raudteed tabas jaanuaris ootamatult tagasilöök
18. veebruar 2014, 08:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tagasilöök aasta alguses tuli Eesti Raudtee peakontorile üllatusena, sest eelmise aasta lõpus oli kaubavedu üle-eelmise aasta tasemel ning märgid näitasid samasuguse olukorra jätkumist ka alanud aastal.
«Tavaliselt on talvekuud aasta parimad, kuid praegune seis tuli meile tõesti ootamatult,» kommenteeris Eesti Raudtee juhatuse esimees Ahti Asmann.
Naftasaadusi veeti jaanuaris Eesti Raudtee taristul 1,43 miljonit tonni, mis on koguni 24 protsenti vähem kui mullu jaanuaris. Nii kehva jaanuari pole veel Eesti Raudteel naftavedudes olnud. «Ega meil häid uudiseid paista ja ka veebruar ähvardab tulla jaanuari sarnane,» märkis Asmann.
Soosivad tariifid
Kui vaadata konkurente, siis Läti raudtee teatas jaanuaris 2,7-protsendilisest kasvust ja Leedu raudtee 13,6-protsendilisest kahanemisest. Eesti Raudtee kaubaveo kogumaht vähenes 19,2 protsenti.
Transiidiringkondades põhjendatakse Venemaa väiksemaid naftakoguseid poolnaljatamisi Sotši olümpiamängudega – kogu riigi juhtkond on olümpial ning suuri äriotsuseid ei langetata. Võimalike põhjustena pakutakse soojemat talve, mis tähendab väiksemat nõudlust, ning jäävaba merd, mis võtab meie sadamatelt ühe eelise.
Transiidi asjatundjad nimetavad Eesti naftavedude peamise kadumise põhjuseks siiski Venemaa poliitikat, mis suunab naftaveod soodsamate tariifide abil Ust-Luga sadamasse. Majandusminister Juhan Partsi sõnul peaks Venemaa täitma Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reegleid ehk ei tohiks kehtestada oma sadamaid soosivaid tariife.
«See küsimus on tõstatatud Euroopa Komisjonis, kelle vastutusalas on WTOs nõuda Venemaalt reeglite täitmist,» sõnas Parts. «Seni peavad aga meie ettevõtted võitlema, et nad oleks konkurentsivõimelised.»
Alexela Grupi juhatuse liige Heiti Hääl kinnitas, et nendel pole raudtee kaudu toimunud naftavedudes ärakukkumisi olnud, ning soovitas pigem konkurentidelt küsida. «Eks Venemaa üritab oma sadamaid eelistada ja sellest ka langus,» arvas Hääl.
Suurterminalid Vopak ja Vesta polnud eile õhtuks ametlikku vastust saatnud. Tallinna Sadama esindajate sõnul neil kaubavedudes suurt kahanemist ei ole: jaanuaris suurenes maht 1,1 protsenti, 2,79 miljoni tonnini. Vedellast – peamiselt naftasaadused – kasvas isegi 3,5 protsenti. Sadamast selgitati, et raudteeveod on neil üha enam hakanud asenduma vedudega ühelt laevalt teisele laevale ehk väiksemad laevad toovad kütused Riia või Venemaa sadamatest Eesti terminalidesse, kus need saadetakse suuremate laevadega edasi.
«On toimunud tõesti tähelepanuväärne muudatus: raudtee-meri-tüüpi transiit on asendumas meri-meri-tüüpi lahendusega, mistõttu Tallinna sadam näitab häid tulemusi ja raudteel läheb samal ajal halvemini,» kinnitas transiidiekspert Raivo Vare.
Tema sõnul toetab sellist logistilist lahendust Venemaa riiklik poliitika, mis eelistab raudteetariifide kaudu oma sadamaid. Seetõttu kaob suurem äriline mõte siinsete terminalide kaudu raudteed mööda tulevaid naftasaadusi laevadele pumbata.
Laevasõit on odavam
«Odavam on tuua kütused väiksemate laevadega Venemaalt siia, kus need segatakse vajadusel kokku, ladustatakse ja saadetakse suuremate laevadega edasi,» selgitas Vare.
Tema sõnul on tagasilöök olnud eelkõige lõuna pool ehk Koidula piiripunktist ei tule kaupa läbi. «Kogused peaks olema suuremad, et annaks suuri rongikoosseise kokku panna, sest sealtpoolt on eelistatud eelkõige suuremad rongikoosseisud,» ütles Vare.
Eesti Raudtee on Asmanni sõnul seni veel tulevikusammude suhtes äraootaval seisukohal – jälgitakse veebruari tulemusi, et edasisi plaane teha. «Kui naftatooted ära kukuvad, siis on meil neid keeruline teiste mahukaupadega kompenseerida,» tõdes Asmann.
Näiteks väetiste vedu kasvas jaanuaris raudteel 14 protsenti, 0,3 miljoni tonnini ning konteinereid veeti raudteel 5925 TEUd ehk 42 protsenti rohkem kui mullu. Samas ei suuda need valdkonnad katta naftavedudest tekkinud tühikut.