Bauhof: Euroopa hobi nr 1 trügib Eestisse

, Bauhof Group'i turundusjuht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bauhof avas uue poe Mustika keskuses.
Bauhof avas uue poe Mustika keskuses. Foto: Bauhof

Kodu on täna üks paremaid investeeringuid, mille väärtus seda hästi hooldades kasvab, kirjutab Bauhofi turundusjuht Britte Maidra E24 arvamusloos. Ehitusmaterjalide poed ootavad seetõttu tulevikus arvestatavat kasvu.

Ehituskauba jaeturg on praeguseks jõudnud faasi, kuhu liikus siinne toidu- ja esmatarbekaupade turg kümme aastat tagasi – poeketid laienevad üle riigi ning ehituskauba poest saab kodulähedane pood.

Väga tihedaks muutunud konkurentsis jäävad ellu väga paindlikud või väga nutikad tegijad. Eesti ehituskauba jaeturgu iseloomustab täna kaks äärmust, mis võttes arvesse kaubanduspinna ruutmeetrite arvu ühe elaniku kohta, on kindlasti Euroopa 10 kõige konkurentsitihedama jaeturu hulgas. Ja kauplusi tuleb veel juurdegi, nii on näiteks Bauhof ise plaaninud edaspidi vähemalt viie uue kaupluse avamist.

Teisalt jälle on Eesti majandus koos koduremondituruga võrreldes Lääne-Euroopa majandustega ka tohutu kasvupotentsiaaliga. Kui Saksamaa või Prantsusmaa ehituskauba müügiketid naudivad soodsa konjunktuuri püsimist, siis mis siis veel siinse turu arenguvarust rääkida. Vaadeldes konkreetselt ehitussektorit, siis on kaks olulist näitajat, mis seda kinnitavad.

Esiteks, Eesti elamispinna maht per capita inimese kohta on võrreldes muu Euroopaga 50 protsenti väiksem. Teiseks on enam kui pool Eesti elamispinnast üle 50 aasta vana! Ja et inimesed vajavad siinses karmis põhjamaises kliimas elus püsimiseks kvaliteetset eluaset, on see ainult aja küsimus, mil nii renoveerimine kui ka uute elamute ehitamine uue käigu sisse saab. Praegugi on ehituskaupluste parkimisplatsid tipptundidel juba sama täis kui suurte kaubanduskeskuste omad.

Kolm konkreetset kasvusuunda

Üks valdkond, milles võib lähiajal märkimisväärset kasvu oodata, on DIY (do-it-yourself ehk tee-seda-ise) kaupade sektor, mis kasvab reeglina koos majandusega ja käib sellest alati sammukese ees. Sama kehtib ka majanduslanguse puhul.

Nagu eespool juba öeldud, on Eesti eluasemefond märkimisväärses osas amortiseerunud ning vajab korrastamist. Ning on teada-tuntud tõsiasi, et Eesti mees on kui imemees MacGyver, kes tahab suurema osa töödest oma kätega ära teha ja seda isegi siis, kui pere rahaline seis on võrdlemisi hea.

Selline isetegemine on kontoritöötajale heaks lõõgastuseks ning meis on veel säilinud paras annus eelmisest riigikorrast pärit praktilisust, kus pidi ise kõikide töödega kodus ja aias hakkama saama. Teine oluline kasvusuund, mis samuti on seotud ise tegemisega, on aiakaubad.

Eesti ehituskaupluse keskmine klient on täna 40ndates mees ja naine, kellest paljud on kolinud oma majja, kus naised tegelevad hea meelega aianduse ning mehed renoveerimistöödega. Koduaiaga tegelemine on kogu Euroopas hobi nr 1 ja Eesti pole siin erandiks. Värvilised ajakirjapildid kaasmaalaste ilusatest kodudest ja aedadest panevad omakorda kaupluse suunas liikuma palju inimesi – eestlaste kodu ja aed on ka keskmisest rohkem hoolitsetud.

Kolmandaks tasuks välja tuua internetikaubanduse, mille osakaal ehitus- ja kodukaupade müügis on veel väike, kuid trend on selgelt kasvule suunatud. Täna kasutavad paljud kliendid e-kaupluse võimalusi, et sealt tooted eelnevalt välja valida ja hoida sellega kokku aega, mis kuluks poes otsimisele. E-poest tellitud kaupadele tullakse sageli ka ise poodi järgi, mis tähendab kokkuhoidu transpordikuludelt.

Perede rahalise seisu paranedes see tõenäoliselt muutub ja tarbija eeldab järjest enam, et kaup tuleb talle koju kätte. Nende trendide kasvule viitavad ka üle-euroopalised uuringud, mis piltlikult öeldes väljendavad seisukohta, et erinevates riikides on tarbijakäitumised suuresti samad ning kui üldse mingeid erisusi ilmneb, siis mõjutavad seda kultuur ja majandustase.

Kauplus kliendi kodu kõrvale

Jaekaubanduses ellu jäämisel määrab juurdehindlusest rohkem mahtude kasv, mistõttu mõlgub ilmselt igal masust eluga pääsenud poodnikul täna meeles uute kaupluste avamine. Nagu kaubanduses üldiselt, on selleski valdkonnas ülioluline kaupluse asukoht – ehitus- ja kodukaupade puhul võiks see erinevalt varasemast rohkem tähendada kliendile lähemale tulekut, et saaks talle piltlikult öeldes kauba koju kätte viia. Nii nagu see toimub piima ja leiva ning teiste toidu- ja esmatarbekaupade puhul.

Pakutav kaubavalik peab võimalikult palju klienti huvitama. Kuid sama oluline on hea teenindus. Klient tuleb poodi tagasi vaid siis, kui ta sai, mida vajas, teda teenindati hästi ning hind ei olnud üle mõistuse kallis. Kuid nii, nagu masinad ei osanud ette näha eelmist kriisi, ei suuda nad ka inimeste meeleolusid ja suundumusi kaubanduses iialgi aimata sama hästi, kui teine inimene.

Seetõttu on väärt tiim saanud sünonüümiks väärt ettevõttele, millesse kindlasti tasub panustada. Heade töötajate leidmine on meil õnneks järjest lihtsam, kuid ettevõtte maine mängib siin olulist rolli. Inimesed eelistavad töötada ettevõtetes, mis on suured ning tuntud ja seda positiivses võtmes, kuna see annab tõuke nende edasisele karjäärile.

Ehituskaupade valdkond aitab inimeste isikliku vara väärtust kasvatada. Kodu on täna üks paremaid investeeringuid, millel on reaalne rahaline väärtus, mida hästi hooldades on võimalik pidevalt kasvatada. Kodu puhul ei arvestata selle tasuvusaega, kodus peab olema lihtsalt hea ja mõnus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles