Eestis soetavad sõidukeid liisinguga peamiselt üle 45-aastased mehed, kelle sissetulek jääb vahemikku 500-1500 eurot kuus, selgus Swedbanki Balti riikide liisinguandmete analüüsist.
Eesti autoliisijad on enamasti üle 45-aastased mehed
14. veebruar 2014, 10:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti autoliisija erineb Läti ja Leedu liisingu omajast vanuse ja sissetuleku suuruse poolest, teatas pank.
Analüüsi kohaselt oli mullu Eestis sõiduki liisinutest suurema osakaaluga üle 45-aastased, kes moodustasid kõikidest sõidukite liisijatest rohkem kui kolmandiku. «Eesti sõiduki liisijad on mõnevõrra vanemad kui Lätis ja Leedus. Üle 45 aastaste klientide osakaal uues müügis on Lätis ja Leedus ligi poole võrra madalam,»märkis Swedbanki erakliendi liisingu osakonnajuhataja Tarmo Ulla.
«Leedus soetab uue auto tavaliselt üle 35aastane ja kasutatud sõiduki 26-40aastane. Lätis on Eestiga võrreldes rohkem 26-35aastaseid autoliisijaid,» lisas ta.
Baltikumi turgudel vanuselise koosseisu erinevus ilmneb Ulla näitel ka selles, et nii Eesti kui Läti autoliisijate seas on ka alla 26-aastaseid, samas kui Leedus selles vanuserühmas liisijaid praktiliselt ei esinenud. Eelmise aasta jooksul kasvas Eestis ja Lätis enim üle 45-aastaste ostjate osakaal, samas kui Leedus oli suurima kasvuga 36-40-aastaste ostjate osakaal.
Soolises jaotuses oli valdav osa eelmisel aastal Eestis liisinguga sõiduki soetanutest mehed, kes moodustasid 70 protsenti kõikidest liisijatest. «Samas ilmnes analüüsist, et võrreldes teiste Balti riikidega on Eestis uusi autosid liisinud keskmisest veidi enam naisi ehk 35 protsenti,» märkis Ulla.
Erinevused ilmnesid riigiti ka uue auto liisinud inimeste igakuistes sissetulekutes. «Kui Eesti uue auto liisija sissetulek jäi mullu enam kui pooltel juhtudest 500-1500 euro piiresse, siis Läti ja Leedu autoliisijate sissetulekud olid enamasti suuremad,» ütles Ulla. Analüüsi kohaselt oli Lätis uusi autosid soetanud klientidest enam kui pooltel sissetulek vahemikus 1000 – 2500 eurot. Leedus oli suurem hulk ehk kolmandik uute autode soetajaid üle 2500 eurose sissetulekuga.
Samas näitab analüüs, et ka Eesti autoliisijate seas suureneb kõrgema sissetulekuga inimeste osakaal. «Mullu kasvas Eestis enim üle 1500 eurose sissetulekuga uue auto soetanute arv. Sama tendents ilmnes ka Läti liisinguturul, kus uue sõiduki soetanute seas kasvas kõrgemate sissetulekutega klientide osakaal ning vähenes viiendiku võrra 500-1000 eurot kuus saavate klientide osakaal,» selgitas Ulla.
Ulla sõnul sõltuvad sõidukite eelistused klientide sissetulekute suurusest. «Möödunud aastal suurenes igas riigis ka kallimasse varagruppi kuuluvate sõidukite liisimise osakaal. Leedus kasvas poole võrra, Lätis enam kui viiendiku ja Eestis veidi üle kümne protsendi maasturite ja sportautode liisimine,» lausus ta.