Aasta lõpus töötus veidi kasvas
14. veebruar 2014, 08:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud aasta viimases kvartalis oli töötuse määr Eestis 8,7 protsenti ning kuigi aasta keskmine töötus oli väiksem kui 2012. aastal, on tööpuuduse vähenemine aeglustunud.
Statistikaameti andmetel kasvas tööjõu-uuringul põhinev töötute hinnanguline arv, mis kolmandas kvartalis oli 53 000, aasta lõpuks 6000 võrra ehk 59 000 inimeseni.
Töötuse määr oli suurem kui kolmandas kvartalis, mil see oli 7,8 protsenti, kuid 2012. aasta viimase kvartaliga võrreldes see pisut langes. Siis oli töötuse määr Eestis 9,1 protsenti. Tööpuuduse kasvamine aasta lõpus on tavapärane hooajaline nähtus, mis reeglina mõjutab enam meeste tööhõivet, märkis amet.
Kuigi tööpuudus kasvas, oli mullune keskmine töötuse määr 8,6 protsenti, mis on 1,4 protsendipunkti võrra madalam kui 2012. aastal. Töötuid oli 59 000 ehk 10 000 võrra vähem kui 2012. aastal. Samas on tööpuuduse vähenemine alates 2011. aastast järk-järgult aeglustunud.
Mullu olid töötute seas ülekaalus lühiajalised ehk vähem kui aasta tööd otsinud inimesed, keda keskmiselt oli 33 000 ehk ligi 2000 võrra enam kui 2012. aastal. 11 000 võrra vähenes pikaajaliste töötute arv - neid oli eelmisel aastal 26 000. Pikaajalise töötuse määr oli 3,8 protsenti. Pikaajaline töötus oli kõrgem meeste, vanemaealiste ning mitte-eestlaste seas. Väga pikalt ehk kaks aastat või kauem tööd otsinute osatähtsus kõigist töötutest langes 2012. aastaga võrreldes kolmandikult veerandile.
Kuigi meeste tööpuudus on naiste töötusest kõrgem, vähenes see mullu naiste tööpuudusest jõudsamalt. Eelmisel aastal oli töötuse määr meestel 9,1 ning naistel 8,2 protsenti.
Noorte ehk 15-24-aastaste töötuse määr oli mullu ülejäänud tööealise elanikkonnaga võrreldes kaks ja pool korda kõrgem ehk 18,7 protsenti, samas kui 2012. aastal oli sama näitaja 20,9 protsenti. Hinnanguliselt oli töötuid noori eelmisel aastal 11 000. Et töötuse määra arvestatakse osatähtsusena tööalaselt aktiivsetest noortest, kuid selles eas paljud alles õpivad ning ei ole tööelu alustanud, siis kõikidest noortest oli töötuid 7,3 protsenti.
Neljandas kvartalis oli 15-74-aastaste tööhõive määr 61,6 protsenti, mis on kolmanda kvartaliga võrreldes 1,1 protsendipunkti madalam, kuid samas 0,7 protsendipunkti kõrgem kui 2012. aasta viimases kvartalis. Aasta keskmine tööhõive määr oli 62,1 protsenti, ületades 2012. aasta näitajat 1,3 protsendipunkti võrra, ning tööga hõivatute hinnanguline koguarv 621 000. Võrreldes 2012. aastaga kasvas tööga hõivatute keskmine arv 6000 võrra.
Tööhõive kasvu mõjutas kõige rohkem majutuse ja toitlustuse, kutse-, teadus- ja tehnikaalaste tegevuste, kaubanduse ja kultuuri tegevusaladel hõivatute arvu suurenemine.
Tööhõive kasvas mullu nii töötuse kui ka majanduslikult mitteaktiivsete arvelt. Mitteaktiivseid inimesi ehk õppijaid, pensionäre, koduseid, heitunuid ja teisi oli eelmisel aastal 15-74-aastaste hulgas 32 protsenti ehk 320 000 inimest, mida on 7000 võrra vähem kui aasta varem.
15-74-aastaste tööturul mitteaktiivsete arv vähenes enim õppijate ning pensionäride arvu vähenemise tõttu. Statistikaameti hinnangul on see tingitud õppimisealiste väikestest põlvkondadest ning pensioniea järk-järgulisest tõusust ja tööelu pikenemisest. Tööotsingutes heitunud isikuid, kes on kaotanud lootuse tööd leida, oli mullu 6000 ehk 1000 võrra vähem kui aasta varem.