Eesti Pank: aeglase kasvu taga olid madalad küttekulud
11. veebruar 2014, 11:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Panga hinnangul mängis neljanda kvartali aeglases majanduskasvus suurt rolli energiasektor ja soojuse tootmise maht oli tavapärasest leebema ilma tõttu kuuendiku võrra väiksem kui aasta varem.
Ehkki SKT arvestuses vähendab see majanduskasvu, leevendasid väiksemad küttekulud vähemalt lühiajaliselt pinget enamiku majapidamiste ja ettevõtete eelarves. Majapidamiste tarbimisotsused on seejuures muutunud julgemaks ning lisaks esmavajalikele kaupadele osteti möödunud aasta lõpus üha enam püsikaupu, teatas Eesti Pank.
Keskpanga hinnangul on kiiremaks majanduskasvuks aga tarbimise kõrval vaja enam investeeringuid, sest kestlik majanduskasv saab toetuda kapitali kasvule. Investeeringud uude tootmisvõimsusse neljandas kvartalis aga tõenäoliselt märkimisväärselt ei kasvanud.
Kui jätta kõrvale transpordivahendid, mille import kasvas riigiettevõtte investeeringu tõttu, siis neljandas kvartalis kapitalikaupade sissevedu vähenes. Tootmisvõimsuse rakendatus on samas praegu buumieelse keskmise lähedal, mistõttu on suurenenud vajadus uute investeeringute järele.
Kuigi majanduskasv jäi esialgsel hinnangul prognoositule alla, on väliskeskkonna nõudlus siiski tasapisi elavnemas, leiab Eesti Pank.
Töötleva tööstuse toodang kasvas neljandas kvartalis märksa enam kui SKT – kvartalivõrdluses hooajalisi tegureid arvesse võttes kaks protsenti ja lisandväärtus esialgsel hinnangul aastavõrdluses 10 protsenti.
Tööstussektori müügi kasv toetus neljandas kvartalis suurenenud euroala-suunalisele ekspordile, kuid väljapoole euroala tööstussektori eksport vähenes. Kuigi Euroopas ollakse majandusolukorra paranemise suhtes üldiselt optimistlikud, on viimasel ajal mõnevõrra suurenenud riskid arenevate turgude kasvu suhtes.
Eesti Panga detsembris avaldatud prognoosi järgi majanduskasv sellel aastal kiireneb ja 2014. aasta kasvuks kujuneb 2,6 protsenti.
Statistikaameti esialgsel hinnangul jäi Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) neljandas kvartalis aastatagusele tasemele ja kahanes kvartalivõrdluses 0,1 protsenti.
2013. aasta kokkuvõttes kasvas majandus 0,7 protsento, mis oli Eesti Panga prognoosiga võrreldes väiksem.