Veevaidlus võib jõuda leppeni
11. veebruar 2014, 09:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõpetamaks aastaid veninud vaidlust tariifide ja vee hinna üle, on AS Tallinna Vesi ja konkurentsiamet jõudnud põhimõttelisele kokkuleppele.
Postimehe andmetel viis kompromissini kummagi poole arusaam, et pikast kohtuvaidlusest ei võida veetarbija ega riik. Isegi kui konkurentsiamet võidaks igas kohtuastmes, vee hind ei langeks. Kui konkurentsiamet peaks kohtus kaotama, võiks võimalik kahjusumma maksumaksjale ulatuda kümnetesse miljonitesse.
Vaidlus sai alguse sellest, et konkurentsiamet ei kooskõlastanud ASi Tallinna Vesi 2011. aastal esitatud veeteenuse hinnataotlust ning lisaks tegi amet ettevõttele ettekirjutuse viia veeteenuse hind vastavusse kehtivate seadustega. Vee-ettevõtja vaidlustas nii otsuse kui ettekirjutuse ning kohus liitis vaidlustused üheks protsessiks. Lühidalt öeldes: konkurentsiameti seisukohast on Tallinna veetariifid liiga kõrged, kasumimarginaal ja kapitali tootlikkus samuti.
Tallinna Vee poolt vaadates on seis selline, et kui kokkuleppele jõutakse, siis loobutakse kõigist vastastikusest nõuetest ja Tallinna Vesi ei pöördu rahvusvahelisse arbitraaži, kus kahjusumma suuruseks spekuleeritakse 130 miljonit eurot.
Kuigi konkurentsiamet ja Tallinna Vesi on põhimõttelises asjades ja tingimustes kokku leppinud, soovib konkurentsiamet kokkuleppe sõlmimisse kaasata riigikogu. Nimelt on amet koostanud vajaliku seadusemuudatuse, mis laseks sõlmida selle kokkuleppe ja fikseeriks olukorra edaspidiseks.
Konkurentsiamet teemat ei kommenteerinud. «Kompromissi saavutamine konkurentsiameti ja ASi Tallinna Vesi kohtuvaidluses eeldaks seaduse muutmist, praegu kehtiva seaduse alusel ei ole see võimalik. Seaduse muutmine ei ole aga meie pädevuses, seega ei saa me seda küsimust kommenteerida,» teatas konkurentsiameti juht Märt Ots.
AS Tallinna Vesi juht Ian Plenderleith pole kommenteerimiseks paremas positsioonis. «Börsiettevõttena ei saa me spekulatsioone kommenteerida,» ütles Plenderleith. «Samas, nagu oleme korduvalt öelnud, usume me jätkuvalt täielikult läbipaistvasse regulatsiooni ja oleme igati avatud sisulisele ja tõendusmaterjalil põhinevale dialoogile, mis võtab arvesse 2001. aastal sõlmitud erastamislepingu tingimusi.»
Plenderleith on kokkuleppe teemal vestelnud riigikogu majanduskomisjoni juhi Kaja Kallasega, kes soovitas suhelda riigikogu keskkonnakomisjoni juhi Erki Noolega. Nii Kallas kui Nool ütlesid, et praegu pole riigikogus sel teemal arenguid veel olnud.