Mis on Baltikumi aeglaseima kasvuga majandusel varuks 2014. aastaks ühinemiste ja omandamiste turul?

Liisu Arumäe
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene vandeadvokaat ja partner Risto Vahimets.
Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene vandeadvokaat ja partner Risto Vahimets. Foto: Erakogu

Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene vandeadvokaat ja partner Risto Vahimets kirjutab Eesti ettevõtete ühinemiste ja omandamiste turul toimuvast..

Ajal, mil Läti ja Leedu majanduskasv on igati heatasemeline ehk 3-4 protsenti SKT-st aastas, on Eesti majanduskasv 2013. aasta lõpu seisuga aeglustunud vaid ühe protsendni. Selle peamiseks põhjuseks võib pidada asjaolu, et Põhjala riikidel kui Eesti suurimatel ekspordipartneritel ei lähe enam nii hästi kui varem. Soome ja Rootsi peavad taaskord võitlust juba igikestvana tunduva Euroopa majanduskriisi mõjudega. Sisemajanduse kogutoodangu ja majanduskasvu trendide jälgimine on oluline seoses ühinemiste ja omandamiste (M&A) turu edasiste arengusuundade prognoosimisega.

Viisime advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene läbi uurimuse M&A tehingute aktiivsusest Eestis. Avalikke allikaid kasutades (advokaadibürood ja investeerimispangad avaldavad väga tihti uudiseid tehingutest), püüdsime kindlaks teha iga M&A tehingu Eestis ning analüüsida konkreetseid trende. Statistika näitab, et aastal 2013 toimunud tehingute üldarv on võrreldes 2012 andmetega kasvanud 40 protsendi võrra. Suurenenud tehingute arv leiab toetust ka Eesti Konkurentsiameti andmete baasil: võrreldes 2012. aasta esimese poolaastaga, taotleti 2013. aasta esimesel poolaastal kaks korda rohkem lube ettevõtete ühinemisteks. M&A turu jaoks on see kahtlemata positiivne uudis. Nii positiivne ei olnud aga 2013. aasta teine pool, mis näitas üha aeglustuvat trendi ühinemislubade taotlemisel.

Teatavasti toimub suuremal arvul tehinguid kahe erineva majandustsükli kestel. Esmalt stabiilse majanduskasvu tsüklis ja teisalt stabiilse majanduse kokkutõmbumise tsüklis. See tuleneb peamiselt ettevõtete väärtuse määramise dünaamikast: selleks, et müüja- ja ostjapoolsed hinnangud ettevõtte väärtusest võimalikult suurel määral kattuksid, on vaja ennustatavust. Üldine konsensus selles, kas mingil ajaperioodil esineb majanduskasv või majanduslangus, aitab kaasa eelmainitud ennustatavusele. See teeb lihtsamaks rahavoogude prognoosimise, mis omakorda on aluseks ettevõtte väärtuse määramisel.

Muidugi esineb ka tehinguid, mis leiavad aset olenemata majandustsüklist. Sellised tehingud võivad olla tingitud finantskitsikusest, müüjate vanusest, perekondlikest põhjustest jne. Kuid üsna kindel on see, et tehingute voog väheneb siis, kui makromajanduses on aset leidmas muutused ning muudatuste suurus ja kvaliteet ei ole turuosalistele piisavalt selge. Usun, et praegusel ajal võib meil Eestis olla tegemist just sellise olukorraga. Nii kohalikel kui ka Eesti doonorturgudel Soomes ja Rootsis puudub piisav selgus selles, mis järgmiseks juhtuma hakkab.

Optimistlikum on olukord maailmamajanduses, mis on aeglaselt kuid järjekindlalt kriisist väljumas. USA, Suurbritannia ja Saksamaa majandused näitavad juba paljulubavaid kasvutendentse. Samuti on tähelepanuväärne asjaolu, et globaalselt on M&A tehingute aktiivsus tõusuteel. Verizoni, Nokia, H.J Heinzi, Delli ja Virgin Media tehingud 2013. aastal on tähendusrikkad.

Lisaks sellele võib Eestis olla võimalus tehingute tegemiseks, mis on seotud Skandinaavia kapitali tagasitõmbumisega ja selle asemel kasvava majandusega regioonidest pärineva kapitali saabumisega. Häirekellade löömine Eestis pärast seda, mil siinsetelt turgudelt lahkus mõningasel määral võõrkapitali, ei ole statistiliste andmetega põhjendatud (välismaised otseinvesteeringud endiselt kasvavad). See tulenes vaid mõningatest konkreetsetest esiletõstetud tehingutest (näiteks Veolia, Askembla) aga nendest ei saa teha üldistust kogu M&A turu kohta Eestis.

Riigi väiksus jääb aga Eesti alaliseks probleemiks. See muudab siin tegutsemise keeruliseks ja kasumi teenimise mitte väga lihtsaks. Vaadates tulevikku, usun kindlalt, et Eesti majandus peab ja saab selle probleemi edukalt lahendada. Selleks tuleb ära kasutada nelja allpool nimetatud arenguvõimalust, mis vajavad nii halduslikku kui ka poliitilist toetust, kuid eelkõige ärimaailma tähelepanu.

Esiteks, Baltikumi mõõtme ärakasutamine selleks, et luua suurem majandusruum/koduturg. Kurb on vaadata, et kolmes väikeses riigis oleme me kõik erakordselt osavad üksteise ja meie väikeste erinevuste üle kaeblemises selle asemel, et otsida koostöövõimalusi.

Teiseks, soome keele oskuse ärakasutamine. 50 000-line tugev immigrantide baas ja lisaks paljud isiklikud sidemed Soomega aitavad luua uusi riigipiiride üleseid ärisid. Siinkohal meeldib mulle eriti X-tee internetipõhise avalike teenuste platvormi jagamine Eesti ja Soome valitsuste vahel – head asjad võivad sündida väga kiiresti!

Kolmandaks, vene keele ja kultuurialaste teadmiste ärakasutamine, et arendada ülemaailmseid ärivõimalusi. Seda mitte ainult Venemaale kaupu müües, vaid avades silmad laiema venekeelse maailma võimaluste ees. Venemaa ei ole sama mis venekeelne ärimaailm.

Lõpetuseks, senisest enam tuleks ära kasutada valitsusepoolset rahastamist. Pole teab mis eriline oskus investeerida monopolidesse ja monopolisarnastesse ettevõtetesse, mis tegutsevad meie enda 1,3 miljoni elanikuga turul. Eesti valitsussektor võiks hoopis kaasinvesteerida pea igasse ettevõttesse, millel on olemas tõeline ekspordi mõõde ning potentsiaal regionaalse või miks ka mitte ülemaailmse haarde saavutamiseks. Lugege vaid Soome ja Rootsi majandusajalugu ja te veendute, et mitmed sealsed ettevõtted, mis asutati 40-50 aastat tagasi, on nüüdseks muutunud ülemaailmseks, kuigi algusaegadel tegutsesid nad peamiselt vaid kohalikel (et mitte öelda oma väikelinna) turgudel! Kahtlemata ootab poole sajandi pärast selline tulevik ees ka mitmeid Eesti, Läti ja Leedu ettevõtteid. See aga eeldab, et nad saaksid vähegi toetust tegevuse alguses ehk siis, kui nad seda vajavad. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles