Swedbank: toiduainete hinnakasv on viimastel kuudel kiirenenud

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto: Toomas Huik

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul jätkus jaanuaris tarbijahindade kasvu ootuspärane aeglustumine, kuid toiduainete hinnakasv on paaril viimasel kuul kiirenenud.

Kui novembris kasvasid toiduainete hinnad 2 ning detsembris 2,2 protsenti, siis oli jaanuaris toit Mertsina sõnul aastases võrdluses juba 3,2 protsenti kallim. Kui maailmaturul toiduainete hinnalangus möödunud aasta viimasel kolmel kuul mõnevõrra taandus, siis jaanuaris hinnalangus kiirenes taas väiksemate suhkru- ja õlihindade tõttu.

Samal ajal käituvad üksikute toidutoorainete hinnad väga erinevalt. Kui näiteks piimahinnad kasvasid jaanuaris 28 protsenti, siis teraviljahinnad langesid 23 protsenti. Teraviljahindasid aitab madalal hoida eelmise aasta suur saak, sellest kogunenud varud ja suurem eksport.

Piimahindade kasvu peamiseks põhjuseks on piimatoodete nõudluse suur kasv mitmel tärkaval turul (peamiselt Hiinas ja Venemaal). Sellel aastal peaks toiduainete hinnalangus maailmaturul aeglustuma. Peamiseks põhjuseks tootmisest suurem nõudlus. Samas sõltuvad toiduainete hinnad väga palju ka ilmastikust. Ebasoodsad ilmastikuolud võivad vähendada tootmist ning tõsta põllumajandussaaduste hindasid, eriti puudutab see teravilja.

Lisaks toiduainetele pidurdas jaanuaris inflatsiooni alanemist Mertsina sõnul juba kolmandat kuud kallinenud alkohoolsete jookide ja tubakatoodete hinnakasv. Nimetatud toodete hinnakasvu andis muuhulgas oma panuse jaanuarist tõstetud alkoholi- ja tubakatoodete aktsiisimäärade kergitamine (kuigi olulist baasiefekti ei tekkinud, sest aktsiise tõsteti ka eelmisel aastal).

Kuigi sideteenuste hinnad on jätkuvalt väga tugevas languses (enam kui 10 protsenti), on see viimasel paaril kuul tasapisi taandunud. Telekommunikatsiooniettevõtete kasumid on juba pikemat aega tugevasti vähenenud, mistõttu on nende teenuste ja kaupade hinnalanguse aeglustumine ootuspärane.

Kõige enam tõmbas jaanuaris hinnakasvu allapoole aastases võrdluses enam kui protsendi võrra odavam kodudesse jõudnud elekter. Elektri börsihind alanes kogu Põhjamaade elektriturul. Varsti käikuantav Eesti ja Soome elektriturgusid ühendav EstLink2 merekaabel integreerib Eesti elektrituru paremini Läänemere piirkonna elektrituruga, parandab elektrisüsteemi varustuskindlust ning aitab meie elektrihindadel alaneda lähemale Põhjamaade madalamatele tasemetele. Lisaks vähendab Elering aprillist võrgutasu, mis peaks kodudesse jõudnud elektrihinda mõnevõrra alandama.

Tarbijahindade kasvu aeglustas ka 3 protsendi võrra odavam mootorikütus. Maailmaturu toornafta hind eurodes oli jaanuaris aastases võrdluses enam kui 4 protsenti odavam. Sellel aastal on oodata OPEC riikide naftatoodangu ning selle ekspordi suurenemist. Lisaks Liibüale ja Iraanile on naftatoodangu kasvu oodata ka Põhja-Ameerikas. Suurem naftatootmine peaks sellel aastal maailmaturu naftahinda alandama. Samas on naftahinnad väga tundlikud geopoliitilistele kriisidele. Peamiseks ohuallikaks on jätkuvalt Lähis-Ida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles