Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus jagab firmadele toetusi nagu kombinaat
28. mai 2010, 00:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on hiigelaparaat, mis peaks õigesse kohta suunama miljardeid kroone Euroopa Liidu raha. Uurides, kas see raha läheb alati õigetesse kätesse, leiab nii küsitavusi kui ka ilmseid ebaõnnestumisi.
Mullu läks hoopis teise nime all ja võlgade saatel pankrotti firma Wallenium Grupp, mis on firma juhtide EASi kulul saadud koolituste hulka arvestades lausa arusaamatu.
Vaheseinte tootmisega tegelenud Wallenium Grupis õpiti EASi kulul muu hulgas võiduka meeskonnatöö juhtimist, tõhusat ajajuhtimist, põhiväärtuste loomist, saavutama õppimist ja juhi olulisi kõnelusi.
Kokku sai ettevõte 2004. aasta lõpust eelmise aasta aprillini EASilt ligi 1,9 miljonit krooni ja sellest vaid 175 000 krooni kulus tootmisseadmetele. Pärast pankrotti tekkis uus firma Wallenium, mida juhib varem Wallenium Grupiga seotud olnud inimene – see ettevõte on saanud EASilt toetust juba kaks korda ning arengu nõustamine ja arenguplaanide koostamine käib taas täie hooga.
Vilets maksedistsipliin
Pankrotistunud firmasid leiab toetusesaajate seast mitmeid, näiteks Otepää Golf, infotehnoloogiafirma CodeWiser või Laulasmaa Hotellid. Samas ei ole ükski ettevõte kaitstud pankroti eest, nagu ei ole EAS kaitstud neile raha andmise eest.
Omaette küsimus on EASi toetust saanud ettevõtted, mis paistavad silma maksuvõlgade ja viletsa maksedistsipliiniga. Kodukeemiatootja Mayeri Industries on saanud 2004. aastast toetust 16 korda, kokku 3,3 miljonit krooni. Värskeim toetus saadi selle aasta alguses, kui ettevõte sai ligi pool miljonit krooni messidel osalemiseks.
Krediidiinfo andmetel on ettevõte olnud 2008. aasta jaanuarist vaid ühekuulise erandiga lakkamatu maksuvõlglane (tõsi, osa sellest ajast on võlg olnud ajatatud). Sellele lisaks on ettevõttel pidevalt maksehäireid pankadele ja liisingufirmadele, rääkimata igasugustest muudest nõuetest.
Samal ajal kinnitab EAS, et sihtasutus võtab toetuste määramisel arvesse ka taotleja maksedistsipliini. Veelgi enam – seda kontrollitakse EASi väitel lausa kolm korda: hindamisprotsessi ajal, pärast otsuse langetamist ja vahetult enne väljamakse tegemist.
Mõned ettevõtjad tunnistavad, et EASi meetmete hulgas on liiga palju kõikvõimalikke koolitustoetuste, ekspordiplaanide ja turundustoetuste meetmeid, sellal kui napib võimalusi saada raha investeeringuteks käegakatsutavate asjade, olgu siis seadmete või hoonete ostmiseks. EAS on jaganud ettevõtjatele üsna heldelt toetusi ka igasugu äri- ja koolitusreisideks Dubaist Jaapani ja Hiinani välja.
Infotehnoloogiafirma Regio, mille juht Teet Jagomägi kuulub ka ühte EASi hindamiskomisjoni, on läbi aastate olnud iseäranis osav kõikvõimalike koolitusrahade saaja. Tõsi – Jagomäe osalusega hindamiskomisjonil pole Regiole makstud toetustega mingit pistmist. Mullu eraldas EAS Regiole avalikeks ja sisekoolitusteks 557 000 krooni, tunamullu aga ligi pool miljonit.
Kui jätta välja teadusmahukad ettevõtted ja teadusarenduskeskused, on 2004. aastast rahuldatud toetusetaotlustest rahaliselt number üks Tondi tennisekeskus, mis rajab 50 miljoni kroonise toetusega rahvusvahelist tennisespordikeskust ja tenniseakadeemiat. Selle ettevõtmise taga ei seisa keegi muu kui Urmas Sõõrumaa.
Edetabeli järgmisel kohal on aga metallkonstruktsioone tootev E-Profiil, mille edu raha taotlemisel EASist on ühe metallitööstusettevõtte kohta muljetavaldav – kokku 42,2 miljonit krooni. Erinevalt vaid kahele taotlusele heakskiidu saanud tennisekeskusest on E-Profiili taotlusi rahuldatud koguni 13.
E-Profiili juhatuse liikme Argo Pakkase vennanaine töötab EASi innovatsioonidivisjonis ettevõtluskonsultandina. «Meie reeglite kohaselt ei ole tegemist lähisugulusega,» kommenteerib EAS kirjalikus vastuses. «Pealegi ei ole E-Profiil saanud toetusi innovatsioonidivisjonist lähtuvatest meetmetest, mistõttu huvide konflikt puudub igal juhul.»
Uurime ja analüüsime
EASi toetusesaajate hulgas on ka mittetulundusühingud. Näiteks on MTÜ Piiriäärne Energiaarendus saanud Setomaa Arenguprogrammi raames kahe ja poole aastaga EASilt üle 1,6 miljoni krooni, ilma et selle tulemusena oleks valminud midagi peale uuringute, analüüside ja ideekontseptsioonide.
Piiriäärse Energiaarenduse juhi Martin Kikase sõnul saab ühing igal aastal 270 000 – 300 000 krooni tegevustoetust, lisaks toetused projektidele.
MTÜ tegevusala on taastuvenergeetika ja energiasääst, aga õigupoolest ei pea see midagi ise valmis ehitama. «Et midagi tekiks, on vaja põhja,» selgitab Kikas. «Põhja loomise aeg hakkab läbi saama ja edasine tegevus on suunatud rakendustele.»
MTÜ ideid ja kontseptsioone peaks aga ellu viima ikka kohalikud inimesed ja ettevõtjad. «MTÜ tegevuse eesmärk ongi kõlapinna laiendamine kogukonnas,» seletab Kikas. Mis siis saab, kui setudel ei ole lihtsalt raha MTÜ energiasäästuideede teostamiseks? «See on tõenäoline – ma ei oska öelda, kas just 90 protsenti, aga arvan, et see tõenäosus on pigem alla 50 protsendi juba praegu.»
Toetuste tipp-10*
1. Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus AS 182,8 mln kr
2. ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ 182 mln kr
3. Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskuse AS 156,1 mln kr
4. Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus OÜ 145,2 mln kr
5. Reproduktiivmeditsiini ja -bioloogia Tehnoloogia Arenduskeskuse AS 119,9 mln kr
6. OÜ Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus 119,3 mln kr
7. IMECC OÜ 88,5 mln kr
8. Tondi Tennisekeskus OÜ 50,1 mln kr
9. E-Profiil AS 42,2 mln kr
10. Ericsson Eesti AS 37,1 mln kr
*) Andmed on alates 2004. aastast ja toodud on nii välja makstud toetused kui veel väljamaksmata toetused, millele on EASi positiivne otsus.
Allikas: EAS
EAS arvudes
- 31. detsembril oli EASis 288 töötajat
- töötajate keskmine brutopalk oli 31. detsembril 21 962 krooni, välja arvatud välisesindajad, kelle palgad on vastavuses lähetusmaa palkadega ning juhatuse liikmed, kes ei tööta töölepingu alusel.
- EASi koondeelarve (tegevuskulud ja jagatav raha kokku) oli mullu 4,7 miljardit krooni ja tänavu on see 3,5 miljardit.
- Mullu tegi EAS üle 2300 positiivse rahastamisotsuse
- EAS on alates 2004. aastast teinud otsuseid toetuste jagamise kohta kõikide toetusskeemide ja programmide peale kokku suurusjärgus 9,5 miljardit krooni ning väljamakseid suurusjärgus 6 miljardit krooni. Suur vahe otsuste ja väljamaksete vahel tuleneb eeskätt sellest, et paljud projektid pole veel lõppenud, kuid väljamaksed tehakse pärast projekti lõppu.
- eraettevõtted on turundus- ja koolitustoetuseid saanud erinevate programmide peale kokku 732 miljonit krooni.
- Ettevõtete infrastruktuuri rajamise toetuseks on samal ajal läinud 984 miljonit krooni.
Kommentaarid
Teet Jagomägi
IT-ettevõtte Regio juht (EASi ühe hindamiskomisjoni liige)
Kui teha EASile korralik koolitustaotlus, siis nad nõuavad üldisemat koolituskava ehk seda, kuidas on koolitused seotud firma strateegiliste eesmärkidega. Enamikul firmadel pole seda kava kohe taskust võtta. EASi eelarve on 3,5 miljardit krooni ja nii suure mahu puhul leiab alati ka anekdootlikke näiteid, mis on tegelikult tööõnnetus.
Aga kas sellest peaks järeldama, et ka ülejäänud 3,499 miljardit on kulutatud mõttetult? Iga rahaküsija peaks endale aru andma, et raha andjal on ka mingid soovid, mida ta raha andmisega tahab saavutada. Minu esimene soovitus taotlejatele on, et kuulake kõigepealt ära, mida raha andja tahab saavutada.
-------------------
Neinar Seli
Estiko omanik
Väga palju on toetuste saamine seotud minu arvates projektide kirjutajatega. Meie kirjutasime algul osa taotlusi ise ega saanud toetust. Tekkisid vead, mida me ei osanud arvestada, ja järelikult ei olnud ka tagaukse linki pihus. Professionaalsete kirjutajate tehtud toetusetaotluste rahuldamise määr on kõrge ja see eeldab ilmselt ka mingit lähemat suhet otsustajatega.
Meil Eestis kulub väga palju igasugu koolituste ja turunduse peale, mille kasu pole tegelikult mõõdetav. Võime käia välismaal ja teha pilti mingi hotelli ees ja öelda, et me oleme nüüd turismi arendanud. Aga mis on selle koolituse tulem?
--------------------
Rain Rannu
IT-ettevõtte Mobi Solutions juhatuse liige
Enamasti on meie taotlused rahuldatud, ehkki mõni kiideti heaks pärast taotluse muutmist ja taasesitamist. EASi reeglid on selgelt välja toodud ja neid järgitakse väga täpselt, pigem ootaks sihtasutuselt suuremat paindlikkust ja ettevõtete eripärade arvestamist. EAS võtab aga kõike väga ühe mõõdu järgi, mis on teisalt ka arusaadav.
Kui võtame eksporditoetuse, siis oli kuni viimase ajani võimalik sellest programmist küsida raha igasugusteks konsultatsioonideks ja uuringuteks, küll aga ei olnud võimalik küsida raha reklaamiks ja turundustöötaja palkamiseks välisturule. Viimatimainitud on tegelikult otseselt eksporti edendavad meetmed.
EAS on kuue aasta jooksul toetanud nii edukaid kui ka edutuid ettevõtteid
Toodud on ainult EASi eraldatud rahasumma, taotleja omaosalus on märkimata.
• MTÜ Piiriäärne Energiaarendus sai toetust 10 korda – EASilt üle 1,6 miljoni krooni (sellest ligi 0,3 miljonit krooni 2009. ja 2010. aasta tegevustoetus).
• MTÜ Eesti Ehitusettevõtjate Liit 9 korda – 2,2 miljonit krooni (sealhulgas 675 000-kroonine toetus ehitus- ja arhitektuurialaseks õppereisiks Jaapanisse ning ligi 350 000 krooni ehitusalaseks äri- ja õppereisiks Dubaisse).
• Webmedia AS sai toetust 10 korda – 32,4 miljonit krooni (sh 1,24 miljonit krooni töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks).
• CodeWiser (pankrotis) sai toetust 5 korda – üle 830 000 krooni.
• Regio sai toetust 21 korda – ligi 21 miljonit krooni (sh 7,3 miljonit krooni asukohapõhise mobiilitarkvara arendusprojektile, aga ka üle 100 000 krooni meeskonna seikluskoolitusele, lisaks raha veel mitmele koolitusele).
• E-Profiil sai toetust 13 korda – 42,2 miljonit krooni (sh 34,5 miljonit krooni uute tootmis- ja pinnatöötlusseadmete ja tehnoloogiliste lahenduste ostmiseks).
• Estiko-Plastar sai toetust 21 korda – 3,9 miljonit krooni (sh 2,4 miljonit intelligentsete polümeeride rakendusuuringule, aga ka 8400 krooni inglise erialakeele täiendusõppele).
• Mayeri Industries (pidevate maksehäiretega ettevõte) sai toetust 16 korda, lisaks sellega seotud firmad kolm korda – 3,3 miljonit krooni (sh miljon krooni Leedu ekspordiplaanile).
• Otepää Golf (pankrotis) 6 korda – 11,3 miljonit krooni (sh 1,1 miljonit krooni eksportturgude ja turundusstrateegia elluviimiseks).
• Chemi-Pharm 26 korda – 6 miljonit krooni (hulk töötajate teadmiste arendamise koolitusi).
• Wallenium Grupp (pankrotis) 18 korda – ligi 1,9 miljonit krooni (põhiväärtuste loomiseks, võiduka meeskonna juhtimiseks, meeskonna arendamiseks ja vestluste korraldamiseks, saavutama õppimiseks, juhi olulisteks kõnelusteks, efektiivseks ajajuhtimiseks jne).
• Pärast Wallenium Grupi pankrotistumist tekkis uus firma Wallenium, mida juhib endine Wallenium Grupi projektijuht. Wallenium on saanud toetust kaks korda – 50 000 krooni (arengualaseks strateegiliseks nõustamiseks ning ettevõtte eesmärkide ja arenguplaanide koostamiseks).
• Eesti Väliskaubanduse Liit sai toetust 6 korda – 740 000 krooni (ärireisid, ühisturundusprojekt Hiina turul).
Allikas: EASi toetatud projektide andmebaas, Krediidiinfo