Palts: me ei saa tööjõu importimisest mööda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Paltsi sõnul saab tööd küll teatud määrani eksportida, kuid see ei aita vältida tööjõu importimist.
«Tegemist on teemaga, millega tuleb paratamatult ühel hetkel tegeleda, sest seda ei õnnestu kuhugi edasi lükata, tundugu see nii ebapopulaarne kui tahes. Ei ole sellest saanud mööda teised riigid, ei saa ka meie. Lihtsalt meil peaks olema täna nii palju tarkust, et mitte teiste tehtud vigu korrata,» kirjeldas Palts.
Oluline küsimus on Paltsi sõnul seegi, miks Euroopa Liidu tööjõuturult inimesed meile tööle tulla ei soovi ning millistel tingimustel oleme valmis töötajaid lubama siia ida poolt või mujalt väljastpoolt ELi.
«Sisuliselt on täna ju ka olukord, kus piiramatult võiks meile tulla töötajaid kõikidele tegevusvaldkondadele nii Portugalist, Kreekast kui Rumeeniast, kuid kui tööandja sooviks tuua vajaliku töötaja nt mõnesaja kilomeetri kauguselt Venemaalt või veidi kaugemalt Ukrainast, siis kehtivad selleks üsna ranged piirangud, mistõttu paljud sellest ka loobuvad,» selgitas Palts.
Tähtajalise elamisloa puhul on üheks olulisemaks piiranguks Paltsi sõnul palgakoefitsent.
Tähtajalise elamisloa kontekstis on üheks olulisemaks piiranguks, millest lähiaastatel tõenäoliselt rääkida tuleb, palgakoefitsient. Tähtajalise elamisloa töötamiseks üheks olulisemaks tingimuseks on, et tööandja peab maksma välismaalastele (kes tulevad väljastpoolt ELi) tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Eesti keskmise palga ja 1,24 korrutisega.
«Juhul kui palgakoefitsiendi üldine vähendamine kõne alla ei tule, tuleks kindlasti arutada, kas teatud sektorites, kus näiteks Töötukassa andmeil, on tööjõupuudus suurim, oleks siiski võimalik koefitsienti langetada,» ütles Palts.
Väga range migratsioonipoliitika korral võib Paltsi hinnangul lõpuks kannatada meie konkurentsivõime ja majanduskasv ning reeglite põhjendamatu kaotamine võib tuua kaasa jällegi täiendavaid probleeme, mistõttu on tähtis sobiva tasakaalu otsimine.