Endel Siff sisenes jõuliselt LNG ärisse
3. veebruar 2014, 09:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuntud transiidiärimees Endel Siff omandas eelmisel nädalal poole Sillamäele hiiglaslikku LNG terminali arendavast OÜst Sillgas ning asus reedest gaasifirmat ainsa juhatuse liikmena ka juhtima.
«Eks mul noore pensionärina hakkas igav ja antud väljakutse tundus huvitav,» selgitas oma Koplis asuvast kontoris gaasiterminali ehitust juhtima asuv Siff. «Mul on taoliste suurte projektide juhtimise kogemus olemas ja usun, et ka sellel projektil on suur tulevik.»
Sillgas on oma LNG terminali rajamisel jõudnud konkurentidest kõige kaugemale – olemas on keskkonnaload ning hetkel käib ehituslubade kooskõlastamine. «Tehnoloogiline projekteerimine käib, Sillamäe sadamas moodustatakse ka katastriüksust ning otsime ka rahastajaid,» loetles Siff hetkeseisu. «Loodame selle aasta lõpus ehitustöödega peale hakata.»
Sillgas OÜst kuulub pool Siffi osaühingule Primos ja pool terminali arendust seni vedanud osanikke koondanud osaühingule Ruutring. Viimasest 60 protsenti kuulub täna 26-aastasele Ulrica Steenile ning 20-protsenti Aat Kuumale ja 20 protsenti Sillgasi endisele juhile Toomas Niinemäele.
Siff ei soostunud kommenteerima, kui kalliks nimetatud äritehing talle maksma läks, vaid märkis, et tema osalemine ja projekti vedamine on juba omaette väärtus. Kui konkurendid kavandavad Euroopa Liidu rahalisel toel ligi 320 000 kuupmeetrist veeldatud maagaasi terminali maksumusega ligi 600 miljonit eurot, siis Sillgasi projekt on oluliselt suurem – 480 000 kuupmeetrit ja seda ilma eurotoetusteta. Projekti ligikaudseks maksumuseks hinnatakse pool miljardit eurot ning see sisaldab lisaks LNG terminalile ka 32 000 kuupmeetrist veeldatud naftagaasi LPG mahutiparki.
Siffi sõnul annab suurem maht rahalist võitu ning pole põhjust karta, et LNG terminale liiga palju saab. «Kui me 20 aastat tagasi avasime esimese naftaterminali, siis praegu on neid juba kaheksa ehk arvan, et Eestis ja ka meie regioonis on ruumi rohkem kui ühele LNG terminalile,» rääkis Siff.
Sillgas ei küsi ka oma LNG-ärile eurotoetusi, sest ei soovi end siduda riigiabiga seotud rangele regulatsioonile. Ka ei karda Siff, et konkurentide euroabil ehitatud gaasiterminalid tema terminalist seetõttu konkurentsivõimelisemad oleksid.
LNG-äri finantseerimiseks ei plaanita kaasata ka suuri välisinvestoreid, vaid pigem peaks ettevõte kuuluma ka tulevikus Eesti kapitalile.
«Me ei vaja investoreid, vaid laenuandjaid,» kinnitas Siff. «Oleme kokku saanud entusiastide grupi, kellega koos tegutsemine on pigem huvitav tegevus kui äri.»