Eestisse on jõudmas ka lihttööliste põud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui siiani on Eestis peamiselt räägitud spetsialistide puudusest ja vajadusest neid välismaalt sisse tuua, siis üha kriitilisemaks muutub olukord odava tööjõuga. Turismi valdkonnas on olukord kõrghooajal nii raske, et ettevõtjate arvates oleks viimane aeg hakata mõtlema lihttööliste Eestisse toomise peale. Sellest võimalusest on rääkima hakanud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM).
«Täna räägime kvalifitseeritud tööjõust, aga peame mõtlema hakkama, kust me lihtsa tööjõu saame. Sellest tuleb tegelikult lõviosa tööjõuvajadusest,» nentis MKMi asekantsler Ahti Kuningas.
Praegu on Kuninga sõnul tööjõupuudus tõepoolest eelkõige kõrget kvalifikatsiooni ja erioskusi nõudvatel ametialadel, kuid tööjõudu on kõige rohkem vaja abilisteks, koristajateks, poemüüjateks, ehitajateks. Nende seast läheb lähiaastatel kõige rohkem inimesi pensionile ja on vaja uusi töötajaid.
Prognoosi järgi on 2016. aastast alates Eesti tööjõuturult lahkujaid juba rohkem kui uusi tulijaid ja selle tendentsi lõppu praegu näha ei ole.
Üks võimalus oleks lihtsustada töötajate toomist väljastpoolt Euroopa Liitu. Kui praegu saab lihttööjõudu kolmandatest riikidest Eestisse tuua vastava ala keskmise palgaga pooleks aastaks, siis Kuninga sõnul peaks analüüsima, kas kahe aasta pärast võiks lubada teatud hooajaks tuua inimesi tööle vähema kui keskmise palgaga.
«Seadusemuudatusi oleme suutnud õnneks teha päris kiiresti, aga selleks tuleb teha põhjalikum analüüs. Arvud on meil suures plaanis ees, aga mis sektorisse ja mis tingimustel tuua ning mis see ühiskonnale kaasa tooks – sellele tuleb rahulikult mõelda,» ütles Kuningas.