Briifingul jäi kõlama 4 põhiväidet:
1. TTIP-l puuduvad otsesed vastased. On skeptikuid.
2. TTIP läbirääkimiseks on Euroopa Komisjon saanud mandaadi liikmesriikidelt ning selle jõustumise eelduseks on Euroopa Parlamendi nõusolek.
3. TTIP läbirääkimised on olnud kõiki institutsioone ja liikmesriike kaasav, s.h. on Euroopa Parlamendile esitatud sama informatsioon, mis liikmesriikidele.
4. TTIP läbirääkimistesse on kaasatud kõik asjast huvitatud isikud, s.h. kodanikuühiskond.
Samas, briifingul ei räägitud nende nelja väite kohta, et:
1. On siiski mõned vastased. Näiteks, üle veerand miljoni sakslase on allkirjastanud petitsiooni TTIP vastu (nt siin, kuid ka siin). Ja seda faasis, kus neil „vastastel“ ei ole isegi olnud võimalust lepingu sisuga tutvuda. See on enam kui veerand eestlaskonnast. Lepingu kriitika on keskendunud investori-riigi vaidluste lahendamise organi loomisele, keskkonna ja rahvatervise küsimustele seoses geeni-muundatud toiduga, põllumajandussektori püsimajäämisele, andmekaitsele, intellektuaalomandi küsimustele jmt (siin, siin; siin; siin; siin).
2. Sarnaselt nagu mõnegi varasema kaubandusleppega, ei ole selge, mis lepinguga on tegemist (ehk kas allkirjastama peab lisaks Euroopa Parlamendile ka liikmesriik); kas Euroopa Komisjon ületab näiteks mahuka intellektuaalset omandit puudutava peatüki loomisel enda täidesaatva võimu esindaja pädevust, astudes vaikimisi seadusandja kingadesse; kas Euroopa Parlamendil antakse võimalus ka lepingu sisu mõjutada või esitatakse temale „võta-või-jäta“ pakett.
3. Väide nr 3 vastab absoluutselt tõele ... kuid TTIP läbirääkimistes ei ole Euroopa Parlamendi Roheliste esindaja Martin Häusling’i väitel liikmesriikidele esitatud lepingu mistahes järgus projekti. Seega ei ole seda esitatud Euroopa Parlamendile. Neid on briifitud.
