Tõnis Rihvk: riigile kuuluvad laevad ei too kokkuhoidu
31. jaanuar 2014, 08:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saaremaa Laevakompanii (SLK) tegevjuht Tõnis Rihvk ütles intervjuus Saarte Häälele, et 2016. aasta oktoobriks ei tule Väinamere liinidele ühtegi uut laeva, sest laevaehitus ei ole niisama lihtne protsess, eriti kui seda teha maksumaksja raha eest.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnade kohaselt kuulutas Tallinna Sadam välja hanke parvlaevade omandamiseks, ajakirjanduse andmetel aga peab Tallinna Sadam hankeväliselt läbirääkimisi praeguste laevaomanikega. Mis seis tegelikult on?
Nii palju kui on lehtedest aru saada, siis tegelikult hanget välja kuulutatud ei ole. SLK poole seni keegi pöördunud ei ole, võimalik, et seda veel tehakse. Ma ei kadesta Tallinna Sadama juhtide olukorda, kuhu nad poliitiku poolt pandud on. Aga sadam on suur ja tugev ettevõte ning kogenud juhtkonnaga, küllap nad lahenduse leiavad.
Minister Parts on öelnud, et riiklik laevastik tuleks maksumaksjale aastas ühe laeva kohta 2 miljonit eurot odavam. Kuidas seda kommenteerite?
Riigile kuuluv laevastik ei tule kuskilt otsast odavam, ei ole varianti ka. Meie arusaamise järgi tuleb see lubatud «odavus» tulevaste põlvede arvelt, mis tähendab, et saab venitada pangale makstavaid laenumakseid paarikümne aasta peale ja siis loomulikult aastane tasu väheneb, küll aga makstakse selle loogika kohaselt kümneid miljoneid eurosid rohkem intresse. See arvestus on igale inimesele tuttav, kes pangast laenu võtnud.
Jah, riik saab piletihindu ka kunstlikult tõsta või alandada, mida paar aastat tagasi ka tehti. Ja seetõttu on mugav öelda, et eelarvest tulevad vahendid on kasvanud. Jah, on kasvanud, sest piletihindu alandati poliitilistel põhjustel. Hindu meie ei reguleeri, need on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi otsustada.
Kuivõrd tunnete mingit poliitilist survet, nii nagu see oli aastatel 2003–2004?
Otseselt veel ei tunne, aga ega see tulemata jää, sest palju pingeid on õhus. 2003.–2004. aastal domineeris ärapanemise ja teenuse sobivale operaatorile kantimise kahtlus. Kättemaks ja ärapanemine ei ole head nõunikud. Praegune õhkkond on hoopis midagi muud, riik selgelt tunnustab tehtud tööd. Meil (saarte ja mandri vahelises liikluses) on parimad laevad ja meil on parim teenus. Need on ministrite sõnad.
Mis saab olemasolevatest laevadest, kui riik tellib 2016. aastaks uued alused?
Ei ole mõtet inimesi lollitada. 2016. aasta oktoobriks ei tule nendele liinidele ühtegi uut laeva. Laevaehitus ei ole niisama lihtne protsess, eriti kui seda teha maksumaksja raha eest.
Eraettevõtjana saime läbirääkimistel olla paindlikud ja operatiivsed. Riigile kuuluv äriühing peab alustama avatud konkursist, järgneb projekteerimine, paralleelselt tuleb lahendada riigiabiga seotud küsimused. Inimestele aetakse kärbseid pähe.
Millised teie igapäevased suhted MKM-iga on?
Head. Meil käib igapäevane rahulik töö. Ministeerium tunnustab tehtud investeeringuid ja operaatori taset.
Kas SLK osaleb uuel konkursil, kui see välja kuulutatakse?
Kui kuulutatakse välja konkurss, siis me loomulikult vaatame selle tingimusi.