Keskmise palga langus aeglustus
26. mai 2010, 08:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti keskmine brutokuupalk langes esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 2,3 protsenti, 11 865 kroonini.
Nii rahandusministeerium kui Eesti Pank kinnitasid, et palk langes veidi vähem, kui nad prognoosinud olid. «Keskmise palga languse aeglustumist toetasid eksportivad harud, kus keskmine palk hakkas esimeses kvartalis juba kasvama,» märkis Katrin Reimann rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnast.
Ees veel väike langus
Just tänu ekspordi kasvule suurenes keskmine palk töötlevas tööstuses 4,1 protsenti. Veidi vähem kerkis keskmine palk mäetööstuses ja energeetikas. Neil tegevusaladel tulenes kasv suuremast põlevkivi kaevandamisest ja energiatoodete tootmisest, samuti elektrienergia ekspordi kasvust. Keskmine palk vähenes kõige enam ehk 27 protsenti finants- ja kindlustustegevuses.
Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum ütles, et analüütikud ennustavad selleks aastaks üldiselt veel väikest palgalangust. «Sisenõudlusele orienteeritud harudes ootame käesoleval aastal palgalanguse jätkumist,» tõdes ka Reimann.
Positiivne on aga see, et ebavõrdsus eri tegevusalade palkade vahel tasapisi väheneb. Nii näiteks moodustas finants- ja kindlustustegevuse keskmine palk 2003. aasta esimeses kvartalis kõigi tegevusalade keskmisest palgast 313 protsenti, tänavu esimeses kvartalis aga vaid 169 protsenti.
Keskmisele on jõudsalt lähenenud ka palgad kutse-, teadus- ja tehnikategevuses, kuhu kuuluvad näiteks juriidilised toimingud, arvepidamine, juhtimine, teadus- ja arendustegevus, reklaamindus, arhitekti- ja inseneritöö.
Palgad ühtlustuvad
Mitmel suhteliselt madalalt tasustatud tegevusalal on aga palgad keskmisele lähemale kerkinud. Tervishoius ja sotsiaalhoolekandes moodustasid palgad kõigi tegevusalade keskmisest 2003. aasta esimeses kvartalis 81 protsenti, tänavu esimeses kvartalis aga 101 protsenti. Palju on teiste tegevusalade suhtes tõusnud ka põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi valdkonna palgad.
Viimaste aastate palkade ühtlustumine eri tegevusaladel on loomulik tendents, mis jätkub, arvas Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur. Arenenud turumajandusega riikides on pankuri, kooliõpetaja ja kirjakandja palgad üksteisele tunduvalt lähemal kui Eestis, märkis ta.
KPMG värske ettevõtjate küsitlus näitas, et olukorras, kus oodatakse majanduskasvu vähest taastumist, arvab 80 protsenti küsitletuist, et palgad tänavu ei muutu.
Kümnendik küsitluses osalenud ettevõtjaist nägi ette kerget palgatõusu ja umbes samapalju ennustas väikest langust.